Muusikale

Norra kirjaniku ja helilooja Ketil Bjørnstadi teos „Muusikale” on intiimne ja mõtisklev autobiograafiline romaan, mis avab autori kujunemistee muusikuna. Lugu keskendub 1960.–1970. aastate Oslosse, kus noor Ketil, klassikalise muusika õpilane, püüab leida oma kohta nii helide maailmas kui iseendas. Raamat kirjeldab süvitsi tema esimesi kokkupuuteid lavaga, pingelisi tunde konservatooriumis, noorukiea sisemisi vastuolusid ja pinget perfektsuse ja vabaduse vahel. See on lugu poisist, kellest kasvab mees läbi heli, vaikuse ja muusikalise kuulekuse – ent ka mässu, enesekahtluse ja otsingu kaudu.

Teos ei ole pelgalt tagasivaade muusikuelule, vaid ka tundlik kultuurilooline peegeldus. Bjørnstad põimib isiklikud läbielamised oma ajastu vaimse kliimaga: Norra ühiskond, selle ootused ja vastuolud, esimesed avangardistlikud hoovused, kokkupuuted popkultuuri ja eksperimentaalsusega. Klassikalise muusika raamid hakkavad talle kitsaks jääma ja paralleelselt nooruse tormidega sünnib igatsus uue ja isikliku muusikalise keele järele. Autor analüüsib oma tunnetust ja kuulamist, andes edasi mitte ainult muusikat kui helide kogumit, vaid kui elukogemust, mis tungib kõige sügavamatesse mälukihtidesse. Vaikuse hetked, ebaõnnestumised ja kartused saavad sama suure tähenduse kui esinemised ja tunnustused.

Ketil Bjørnstad (sündinud 1952) on mitmekülgne norra muusik ja kirjanik, kelle looming ühendab heliloomingu ja kirjanduse. Teda tuntakse nii klassikalise kui džässmuusika pianisti ja heliloojana, kuid samavõrd ka mitmete autobiograafiliste ja ajalooliste romaanide autorina. Tema tekstides on tajutav tugev muusikaline rütm ja emotsionaalne sügavus, mis annab kirjanduslikule kujundile akustilise mõõtme. „Muusikale” on osa suuremast autobiograafiliste teoste sarjast, milles autor vaatleb eluetappe läbi kunstilise eneseotsingu ja ajastu tundliku dokumenteerimise prisma.