Kala peeglis

„Kala peeglis” on leedu poeedi ja esseisti Kęstutis Navakase luulekogumik, mis pakub tihedat ja kujundirikast keelekasutust, ühendades argised tähelepanekud filosoofiliste vihjete ja lüürilise mõtisklusega. Kogumiku luuletused on tihti lühikesed, ent mitmekihilised, liikudes isiklikust universaalseni ja sidudes tundetäpsuse kultuuriliste allusioonide ja ootamatute kujunditega. Pealkiri „Kala peeglis” annab juba ise edasi autori poeetilise maailmataju: elulised killud murduvad, peegelduvad ja moondavad end tundmatuseni, viies lugeja sissepoole pööratud ja samas laiahaardelisse mõtteruumi.

Navakase luule keskmes on keel kui iseseisev loov jõud, mis loob tähendusi rohkem kui lihtsalt edastab neid. Tema tekstid ei järgi ranget struktuuri ega vormilisi reegleid, vaid voolavad vabalt, tõstes esile keele plastilisuse ja pildi- ning mõttetiheduse. Kord kõneleb luuletaja armastusest, kord igatsusest või argise elu kildudest, mis on asetatud ebatavalisse konteksti, muutes tuttava võõraks ja samas kõnekaks. Nii sünnib maailm, kus juhuslik hetk võib saada poeetiliseks keskpunktiks ja kus sümbolid kasvavad välja lihtsatest sõnadest, ent kannavad eksistentsiaalseid kaalusid.

Kęstutis Navakas (1964–2020) oli üks silmapaistvamaid leedu nüüdiskirjanikke, kes tegutses nii luuletaja, esseisti kui ka tõlkijana. Tema stiili on sageli iseloomustatud kui intellektuaalselt mänglevat, keeleliselt leidlikku ja sisemiselt vaba. Navakasel oli oskus tuua luulesse nii klassikalise kultuuri kihistusi kui ka tänapäevaseid kujundeid, jäädes sealjuures isikupäraselt lüüriliseks ja täpseks. „Kala peeglis” on hea näide tema küpsest loominguperioodist, kus luule pole mitte ainult eneseväljendus, vaid ka keele- ja maailmatunnetuse katse, mis avab lugejale uusi tajuradu ja mõttemustreid.