Kesk-Euroopa 14. osa

„Kesk-Euroopa. 14. osa“ kuulub suurejoonelisse entsüklopeedilisse sarja „Maailma maad ja rahvad. Tänapäeva maailm sõnas ja pildis“, mille andis 1930. aastatel välja kirjastus Loodus. See köide keskendub Kesk-Euroopa riikidele – peamiselt Saksamaale, Austriasse, Šveitsile, Tšehhoslovakkiale ja Poolale – pakkudes põhjalikku ülevaadet nende maade geograafiast, ajaloost, rahvastikust, kultuurist ja poliitilisest olukorrast 20. sajandi esimese kolmandiku kontekstis. Raamat käsitleb ka piirkonna rahvuslikku ja keelelist mitmekesisust, tööstuse arengut, linnastumist ning ajaloolisi murdepunkte, mis olid toonase Euroopa tasakaalu ja tulevikuperspektiivide mõttes määravad.

Kesk-Euroopat kujutatakse kui kultuuriliselt rikka ja ajalooliselt tihedalt seotud piirkonda, kus põimuvad Lääne ja Ida mõjud. Eraldi käsitletakse Saksamaa positsiooni pärast Esimest maailmasõda, Weimari vabariigi poliitilist ebastabiilsust ja Austria-Ungari keisririigi lagunemise tagajärgi. Tähelepanu all on ka Tšehhoslovakkia kui uusriigi kujunemine, Poola iseseisvuse taastamine ning Šveitsi kui neutraalse ja stabiilse demokraatia eripära. Samuti leiavad käsitlemist rahvusvähemuste olukord, piirikonfliktid ja ideoloogiliste pingete tõus, mis olid olulised tegurid Euroopa poliitilise maastiku lähenevas ümberkujundamises.

„Kesk-Euroopa“ köide, nagu kogu sari, on kirjutatud populaarteaduslikus vormis, toetudes oma aja autoriteetsele teabevarale ning illustreeritud fotode, kaartide ja joonistega. See võimaldas anda eestikeelsele lugejale süstemaatilise ja visuaalselt haarava ülevaate regioonist, millel oli Euroopa ajaloos ja kultuuris kandev roll. Tänapäeval on see teos lisaks oma informatiivsele sisule väärtuslik ka ajaloolise maailmapildi kajastajana, avades akna sellesse, kuidas 1930. aastate Eesti haritud üldsus mõtestas Euroopa südame – Kesk-Euroopa – tähendust, keerukust ja arenguteid.