Külaline vannis

Kerttu Soansi „Külaline vannis“ on jutukogu, mis toob esile elu ootamatud pöörded, kergelt nihkes argiolukorrad ja inimsuhete peidetud pinged. Tekstid on kirjutatud vaoshoitud, kuid täpse stiiliga, kus iga sõna teenib kindlat meeleolu ja sisemise liikumise loomist. Kogu ühendab lühivorme, mille peategelased on sageli tavalised inimesed, ent nad satuvad hetkedele, mil harjumuspärane maailm nende ümber mureneb või omandab uue tähenduse. Vaatluse all on nii peresisesed suhted, üksildus, elujanus kui ka igatsus mingi seletamatu lähedase või kadunud tasakaalu järele.

Soans keskendub intiimsetele olukordadele ja vaimsetele seisunditele, kasutades minimaalseid väljendusvahendeid, et tuua esile sisemine pinge või vaikne murdepunkt. Pealkirjaga jutt „Külaline vannis“ on hea näide kogumiku üldisest tonaalsusest – delikaatselt groteskne ja samas sügavalt inimlik. Paljud lood jätavad õhku rohkem küsimusi kui vastuseid, rõhutades mõttepausi ja lugeja kaasamõtlemist. Tegelaskujud ei ole suured ega dramaatilised, kuid neis peegelduvad universaalsed küsimused kuuluvuse, vabaduse ja enesetunnetuse kohta. Kogu üldmulje on vaoshoitud, kohati melanhoolne, kuid mitte lootusetu.

Kerttu Soans on eesti proosakirjanik, kelle loomingut iseloomustab tähelepanelikkus detailide suhtes ning keskendumine psühholoogiliselt laetud hetkedele. Tema tekstides on tajuda teatriloolise tausta mõju – kompositsioon on läbimõeldud ja dialoogid täpselt modelleeritud. „Külaline vannis“ ei paku tempokat sündmustikku, vaid peegeldab elu kui kogemust, mis avaldub vaiksetes nihkumistes ja pilguvahetustes. See jutukogu sobib lugejale, kes hindab vaimset süvenemist, elu keerdkäikude vaoshoitud käsitlust ja väikeste hetkede suurt tähendust.