Kruubi-Ruudi ja tema inimesed

"Küll tal on ilusad silmad," räägib isa vaikselt, kui ema Rudolfi pesa voodi kõrvale sätib. "Sellised pruunid ja natuke tumesinised ja natuke mustad isegi. Ploomid täiesti. Nüüd tegi oma silmaluugid kohe päris lahti, ja nüüd jälle paneb kinni. Näed, kõhu peal ta üldse ei nuta ka." "Aga nüüd panen ma su sinu enda voodisse." Ja ema tõstab väikese musta kera isa kõhu pealt otse lambanahkse kasuka sisse...