Küpsiseparadiis ehk Kaksteist kuud

Kerttu Rakke teos "Küpsiseparadiis ehk Kaksteist kuud" on päevikumärgetel ja isiklikel tähelepanekutel põhinev tekst, mis jaguneb kaheteistkümneks osaks vastavalt aastakuudele. Autor vaatleb igapäevaelu rütmi, vahelduvaid meeleolusid ja sotsiaalsete suhete dünaamikat, seades fookusesse naise vaatepunkti tänapäeva Eestis. Tekstis põimuvad olmelised kirjeldused, isiklikud mõtisklused ja kultuurilised viited. Märgatav on teatud ajalisus – muutused looduses, elu- ja töökorralduses, suhetes ja sisemistes hoiakutes, mis aastaringi jooksul vahelduvad, korduvad või muutuvad. Teose ülesehitus annab igale kuule oma tonaalsuse, säilitades samas läbi kogu raamatu teatava joonduse ja keelelise rütmi.

Päevikuvorm võimaldab esitada mõtteid, mis ei allu loogilisele arengule ega vajagi lahendust. Paljud tekstikatked jäävad vaatluseks, küsimuseks või katkeks, ilma et need viiksid üheselt tõlgendatava lõpuni. Mõnes lõigus peegelduvad ühiskondlikud pinged, teistes keskendutakse intiimsetele seisunditele või inimsuhete nüanssidele. Huumor, eneseiroonia ja sõnademäng loovad vaheldust, kuid ei muuda toonilt mõtisklevat lähenemist. Kirjutaja positsioon on teadlikult ebakindel – mitte jutustaja, kes seletab, vaid inimene, kes märgib, küsib ja reageerib.

*Küpsiseparadiis ehk Kaksteist kuud* ei taotle ühetaolist sõnumit ega järjepidevat jutustust. See on vahelduv tekstimuster, mis toetub tähelepanule ja ajatunnetusele. Iga kuu on iseseisev, kuid osana tsüklist omandab tähenduse teiste kõrval. Lugejale pakutakse ligipääsu mõttevoole, milles igapäevased sündmused ja sisemised reaktsioonid ei eristu teravalt, vaid moodustavad terviku, mis sõltub pigem rütmist kui süžeest. Raamat jääb avatuks korduvaks tagasipöördumiseks, ilma et see eeldaks kindlat algust või lõppu.