Iluasjake

Kerttu Rakke romaan „Iluasjake“ on järg raamatule „Kolmas printsess“ ning jätkab peategelase Marilyni lugu. Kui eelmises teoses leidis missikandidaat endale ootamatult hea mehe, siis seekord uurib autor, kuidas muinasjutu lõpust algav argipäev tegelikult kulgeb. Lugu toob välja, et isegi kui konn on muutunud printsiks, ei tähenda see veel murevaba elu. Abielu ja kooselu toovad kaasa katsumusi, milleks muinasjutud ette ei valmista, ning nii kerkivad esile ootamatud olukorrad, keerukad suhted ja küsimused, mida igapäevane elu paratamatult kaasa toob.

Romaanis põimuvad süüdimatu huumor, tibi-jutt, salapärased unenäod ja ootamatult välja ilmuvad sugulased. Tekst on kergesti loetav ja mänguline, kuid samas ei puudu ka süngemad varjundid – oht ja probleemid kerkivad alati sealt, kust neid kõige vähem oodatakse. Autor loob värvika ja kohati ülemeelikult liialdatud pildi, mis laseb lugejal korraga nii muigega kaasa elada kui ka tõsisemalt mõtiskleda selle üle, kui keeruline võib olla elu siis, kui esialgne võlu ja uudsus on kadunud. Nii tekib romaanist segu meelelahutusest ja inimlike dilemmade avamisest, mis on omane Rakke loomingule.

Kerttu Rakke (snd 1970) on eesti kirjanik ja stsenarist, kes on tuntud peamiselt naistele suunatud romaanide ning telesarjade stsenaariumide autorina. Tema teosed käsitlevad sageli naiste igapäevaelu, suhteid ja unistusi, tuues neisse nii huumorit kui ka realistlikke tähelepanekuid. Rakke kirjutamisstiil on otsekohene ja mänguline, pakkudes lugejatele äratundmishetki ja samas ka kergemat meelelahutust. Lisaks romaanidele on ta kirjutanud jutustusi ja publitsistikat, kinnistades end kaasaegse eesti kirjanduse mitmekülgse autorina. „Iluasjake“ näitab hästi tema oskust ühendada muinasjutulised motiivid argielu irooniaga.