Hingekell

Hingekell on rootsi kirjaniku Kerstin Ekmani kriminaalromaan, mis ilmus eesti keeles sarjas Mirabilia. Lugu saab alguse hetkest, mil politsei leiab kadunud naise käekoti, ning see juhuslik leid avab tee pikale ja aeglaselt hargnevale uurimisele. Väikeses kogukonnas hakkavad üksikasjad üksteise järel paika nihkuma, kuid samal ajal jääb mitme sündmuse ja motiivi taha hägusus, mis sunnib lugejat ise järeldusi tegema. Romaan põimib uurimistoimiku loogika igapäevaelu rütmiga ning näitab, kuidas ühe inimese kadumine mõjutab terve ümbruskonna tasakaalu ja vaikseid kokkuleppeid. Esiplaanil ei ole kiire tegevus, vaid sammhaaval tihenev pinge ja tähelepanu väikestele märkidele, millest igaüks võib osutuda otsustavaks.

Raamatu keskmes on inimeste omavahelised suhted ja saladused, mida nad oma lähedaste eest varjavad. Ekman jälgib, kuidas juhuslikult päevavalgele tulnud detailid hakkavad muutma tegelaste pilku nii iseendale kui teistele, ning kuidas seni kindlana tundunud faktid osutuvad ebapiisavaks. Teos uurib, kui vähe me tegelikult üksteise kohta teame, kui palju sõltub kõmuvarjunditest ja eelarvamustest ning millist hinda tuleb maksta, kui vaikus ja mugavus asetatakse tõe ette. Kriminaalne liin toimib raamistikuna, mille sees liiguvad aeglaselt avanevad elulood ja sisemised konfliktid. Ekman kasutab argiseid sündmusi, vestlusi ja väikeseid tähelepanekuid, et näidata, kuidas kahtlus tasapisi kasvab ning muudab isegi igapäevased olukorrad rahutuks.

Kerstin Ekman on rootsi proosakirjanik, keda peetakse üheks kaasaegse kriminaalromaani uuendajaks. Ta tõi traditsioonilisse detektiiviloosse psühholoogilise ja sotsiaalse olustikuromaani võtted, keskendudes täpsetele miljöökirjeldustele ja tegelaste sisemaailma arengule. Ekmani loomingus ei seisa esiplaanil mitte nutikas mõrvalahendus, vaid küsimus, kuidas inimesed elavad koos süü, hirmu ja vaikusega ning milliseid kompromisse nad selleks sõlmivad. Hingekell kuulub tema varasemasse perioodi ja näitab, kuidas autor ühendab kriminaalskeemi abil analüüsi väikese kogukonna toimimisest ning võimusuhetest, mis igapäevas allhoovustes püsivad. Hilisemates teostes arendab ta samu teemasid edasi, liikudes üha rohkem ühiskondlike muutuste, maastiku ja inimeste vastastikuse mõju käsitlemise suunas.