Kui vanaema noor oli. Värsse lastele

Kersti Merilaasi lasteluulekogu „Kui vanaema noor oli“ on helge ja muheda tonaalsusega teos, mis vaatleb lapse pilgu läbi möödunud aegu, igapäevaelu ning suurt ja väikest maailma. Kogumik sisaldab rütmilisi, kõlaliselt mängulisi ja kujundirohkeid värsse, mis on sobilikud ettelugemiseks ning pakuvad rõõmu ka iseseisvalt lugevale lapsele. Luuletused puudutavad argiseid teemasid – kodu, pere, loomad, loodus, aastaring –, kuid teevad seda kerge huumoriga ja empaatilise pilguga. Pealkirjaks valitud „Kui vanaema noor oli“ viitab ajas tagasivaatamisele ja põlvkondade sidemele, ent tekstides ei ole nostalgilist raskust, vaid elurõõmus mängulisus.

Merilaasi värsside keeles on muusikaline lihtsus ja rikas kujundlikkus, mis teeb neist kergesti meeldejäävad ning loovad tugeva visuaalse pildi. Luuletused on enamasti lühikesed ja selge ülesehitusega, sobitudes hästi laste rütmitaju ja kujutlusvõimega. Paljud tekstid kannavad õpetlikku alatooni, kuid mitte moraliseerival moel, vaid oskuslikult elutarkust ja fantaasiat ühendades. Autor tabab hästi lapse maailma perspektiivi – uudishimu, tähelepanekute teravust, väikeste asjade tähendust. Kogumikku ilmestavad illustratsioonid, mis toetavad tekstide meeleolu ja aitavad väikestel lugejatel luulega suhestuda.

Kersti Merilaas (1913–1986) oli üks silmapaistvamaid eesti luuletajaid, kes kirjutas võrdselt meisterlikult nii lastele kui ka täiskasvanutele. Tema lasteluulet iseloomustab helde kujundilooming, täpne rütmitunnetus ning soe ja siiras suhtumine lapsesse kui tundlikku ja nutikasse lugejasse. „Kui vanaema noor oli“ kuulub tema hilisema loominguperioodi lasteluule hulka ja koondab endas Merilaasi pikalt lihvitud stiili ja maailmataju. See on kogumik, mis pakub rõõmu mitmele põlvkonnale korraga ning kinnitab oma lihtsas sõnaseades, et lapse maailm on väärt tõsist ja poeetilist tähelepanu.