Kindakiri

Kersti Merilaasi lastele mõeldud luuleraamat „Kindakiri” ühendab endas rahvuslikud motiivid ja lapsemeelse mängulisuse. Teos on kujundatud eriliselt, kuna see on trükitud suurtähtedega ning kahes keeles – eesti ja vene –, mis muudab lugemise kättesaadavamaks nii algajale lugejale kui ka keelt õppivale lapsele. Luulekogu tekste saadavad rahvuslikud illustratsioonid, mis toovad esile eesti kultuuritraditsioone ning seovad sõnalise ja visuaalse kanga ühtseks tervikuks. Nii kujuneb teosest lisaks lugemisvarale ka kultuuriline õppevahend, mis avab ukse folkloori ja rahvakunsti maailma.

Luulekogu teemad on lastepärased, samas peegeldavad need ka eesti pärimuse eripära. „Kindakiri” viitab pealkirjaga eesti rahvakunstis levinud mustritele, mis on kui koodid ja lood, mida edasi antakse põlvest põlve. Luuletuste rütm ja lihtsus toetavad lastele sobivat lugemistempot, samas kui paralleeltekst vene keeles laiendab raamatu kasutusala ning muudab selle kakskeelseks sillaks erinevate lugejate vahel. Illustratsioonid loovad juurde visuaalse tasandi, aidates mõista ja tajuda, et iga luuletus on seotud laiemate kultuuriliste kujundite ja pärimuslike mustritega.

Kersti Merilaas (1913–1986) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija, kelle loomingus on tähtsal kohal nii intiimne lüürika kui ka lastele mõeldud teosed. Ta kuulus Arbujate põlvkonda, kuid tema loomingu mitmekülgsus ulatus filosoofilisest ja tundelisest luulest mängulise ja rahvalikult vahetu lasteluuletuseni. Merilaasi lasteraamatud on sageli illustreeritud rahvuslike elementidega, mis annavad neile erilise ja ajatu väärtuse. „Kindakiri” on tema loomingu hilisematest näidetest, kus ühenduvad poeetiline lihtsus, kultuuriline sügavus ja lastesõbralik esitusviis.