Deemonitaltsutajad

Kersti Kivirüüdi romaan „Deemonitaltsutajad” on allegooriline ja samas teravpilkeline teos, mis seob kaasaegse haldusreformi tagajärjed fantaasiaga. Lugu algab Kambja ja Ülenurme valdade liitmisest, mida mõned pidasid kasulikuks, kuid enamik tajus juba algusest peale probleemse ja kohmaka lahendusena. Autori kujundlik võrdlus „punasõstra ja sinivaala kokkupookimisega” annab edasi, kui erinevad olid need kaks omavalitsust oma eluviisi ja struktuuri poolest. Sellest pinnasest kasvab välja lugu, mis põimib ühiskondliku reaalsuse ja müstilised motiivid.

Romaani keskmes on Evangelistide Viimsepäeva Kogudus – äärmuslike vaadetega ususekt, mis haarab pärast haldusreformi Kambja alevikus võimu. Alguses näib see andvat kohalikele kindlust ja korraillusiooni, ent peagi selgub, et jäik elukorraldus ei sobi kõigile. Vastuseisust sünnib omanäoline noorte grupp, kes nimetavad end deemonitaltsutajateks. Nende kaudu käivitub süžee, kus kujutatakse vastasseisu vabaduse ja piirangute, hea ja kurja vahel. Autor laseb lugejal küsida, kes on tegelik deemon – kas sekt ise, kogukondlik allumine või hoopis inimeste sisemised hirmud ja kiusatused.

Kersti Kivirüüt (sündinud 1984) on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on loonud nii realistlikke kui ka fantaasiaga põimunud teoseid. Tema loomingut iseloomustab oskus siduda tänapäevased ühiskondlikud teemad sümboolse ja allegoorilise mõõtmega, tuues lugejani lood, mis on korraga äratuntavalt ajakohased ja samas ajatutena tõlgendatavad. „Deemonitaltsutajad” on hea näide tema julgest teemakäsitlusest, kus kohalikest sündmustest kasvab välja laiem arutelu väärtuste, usalduse ja vabaduse piiri üle.