Ranavalona I

„Ranavalona I“ on Keith Laidleri kirjutatud ajalooline teos, mis viib lugeja 19. sajandi Madagaskarile. Autor alustab jutustust saare varasematest asukatest, hõimude kujunemisest ning Euroopa suurriikide esimestest katsetest Madagaskaril mõjuvõimu saavutada. Raamatu keskmesse tõuseb aga kuninganna Ranavalona I – naine, kelle valitsemisaeg aastatel 1828–1861 oli samaaegselt jõhker ja legendaarne. Laidler kujutab teda valitsejana, kes pidas armutut võitlust välismaiste mõjutuste, kristluse ja koloniaalpoliitika vastu, püüdes säilitada saare iseseisvuse ja esivanemate traditsioonid.

Autor käsitleb Ranavalona valitsusaega kahepalgelisena: ühelt poolt tugeva riigi loomise ja välisvõimude tõrjumise ajastuna, teisalt terrori ja hirmu perioodina. Kuninganna poliitika oli täis vastuolusid – ta võitles euroopaliku kolonialismi vastu, ent samal ajal põhjustasid tema karmid käsud nälga ja kannatusi. Laidler toob esile, kuidas lääne ajalookirjutus kujutas Ranavalonat koletisena, kuid kohaliku vaate järgi oli ta ennekõike iseseisvuse sümbol, kes kaitses oma rahvast võõra mõju eest. Teos annab ruumi mõlemale tõlgendusele ja laseb lugejal ise otsustada, kas Ranavalona oli türann või patrioot.

Keith Laidler on briti antropoloog ja dokumentalist, kelle huviks on kultuuridevahelised erinevused ja ajaloolised müüdid. Tema töödes põimuvad teaduslik uurimus ja jutustav stiil, mis toob ajaloo lähemale tänapäeva lugejale. „Ranavalona I“ näitab Laidleri võimet ühendada põhjalik ajalooline analüüs ja elav kirjeldus. Raamat pakub haruldast võimalust mõista Madagaskari ajalugu väljaspool Euroopa keskset vaatenurka ning mõtiskleda selle üle, kuidas võim, hirm ja traditsioon võivad ühe rahva saatust suunata.