Keel ja õigus

„Keel ja õigus“ on temaatiline artiklikogumik, mis koondab aastatel 2000–2004 ajakirjas *Õiguskeel* ilmunud kirjutisi, käsitledes õiguse ja keele seoseid teoreetilisest, praktilisest ja normatiivse keeleregulatsiooni aspektist. Teos pakub mitmekülgset pilku sellele, kuidas õigustekstide keel mõjutab õigusselgust, seadusloome kvaliteeti ja õigusemõistmise tõhusust. Valitud artiklid keskenduvad keele rollile juriidilistes tekstides, terminikasutusele, normikeele kujundamisele ning õigusterminoloogia arendamisele ja ühtlustamisele. Kogumik on suunatud eelkõige juristidele, keeletoimetajatele, tõlkijatele ja kõigile, kes puutuvad kokku õigustekstide koostamise või mõistmisega.

Teoses analüüsitakse õigusteksti struktuuri ja stiili, vaadeldakse seaduste keelelist selgust ning antakse soovitusi, kuidas vähendada mitmetimõistetavust ja parandada õigusnormide loetavust. Eraldi käsitletakse ka õigusalast tõlget ja keelekorralduse mõju õigusloomele. Autorite seas leidub nii juriste kui keeleteadlasi, kelle koostöös valminud kirjutised toovad esile interdistsiplinaarse lähenemise, mis on vajalik õigusselguse ja õiguse üldise kättesaadavuse tagamiseks. Artiklid kajastavad ka muutusi, mis toimusid Eesti õiguskeeles ja -süsteemis 2000. aastatel, sh Euroopa Liidu õiguse mõjud keelekasutusele ja terminiloomele.

Kogumiku on välja andnud kirjastus Juura ning selle koostamine järgib selget temaatilist liigendust, võimaldades lugejal keskenduda konkreetsetele õigusalastele keeleküsimustele. „Keel ja õigus“ täidab olulist lünka Eesti õiguskirjanduses, sidudes keelekorralduse ja õigusteaduse vaated ning rõhutades, et õiguse keeleline selgus pole pelgalt esteetiline küsimus, vaid õigusriigi toimimise eeltingimus. Teos sobib nii õigusloome kui ka -keele teemaliste kursuste õppematerjaliks kui ka käsiraamatuks keelekasutuse parendamiseks õigusalases töös.