Yuppiejumal. Loti tütred. Romaan ja jutt

Kaur Kenderi teos „Yuppiejumal. Loti tütred“ ühendab romaani ja lühiproosa ühte köitesse, moodustades kompromissitu ja provokatiivse terviku, mis peegeldab 1990. aastate Eesti ühiskondlikke ja moraalseid nihkeid. Romaani „Yuppiejumal“ keskmes on uue kapitalistliku eluviisi omaks võtnud peategelane, kelle maailm koosneb tarbimisest, võimust, rahast ja kehalistest naudingutest. Tekst liigub kiiresti, on teadlikult fragmentaarne ja jõuline, kasutades argikeelt, reklaamikeelt ja tänavakõne elemente. Tegelaskujud on enamasti noored linnainimesed, kes püüavad orienteeruda uues ajas, kus varasemad väärtused on kaotanud tähenduse ja uued pole veel kuju võtnud.

„Loti tütred“ sisaldab lühijutte, mis jätkavad romaanis algatatud teemade käsitlemist, ent teevad seda kontsentreeritumal kujul. Juttudes on esil moraalne hägus ja eksistentsiaalne ükskõiksus, samuti seksuaalsus, vägivald ja iha pääseda kontrollist. Kender ei paku vastuseid ega lohuta, vaid esitab maailma sellisena, nagu see tundus neile, kes sirgusid taasiseseisvunud Eestis — tühjuse ja võimaluste vahepealses ruumis. Mõlemas osas on kasutatud popkultuuri ja kaasaegse elu detaile, mis aitavad edasi anda toonast vaimu: kiirust, närvilisust, rahutust ja tunnet, et kõik võib igal hetkel kaduda või plahvatada. Tekstis puudub klassikaline moraal või õpetuslik mõõde, selle asemel domineerib meeleolu ja elutunnetus, mis ühtviisi tõukab ja tõmbab.

Kaur Kender (sündinud 1971) on eesti kirjanik, kelle debüütteosed tekitasid ilmudes laialdast vastukaja ja jagasid arvamusi. Ta tõi eesti kirjandusse linnakultuuri, reklaamimaailma ja vägivaldse kapitalismi esteetika, mis varem ilukirjanduses peaaegu puudus. Kenderi kirjutamislaad on julge, sihilikult ebaviisakas ja normikriitiline, mille kaudu ta püüab nihestada nii keelelisi kui ühiskondlikke piire. „Yuppiejumal. Loti tütred“ tähistas tema läbimurret ning muutis paljude lugejate ja kriitikute jaoks arusaama sellest, mis üldse on „eesti romaan“ uuel sajandil.