Iseseisvuspäev

Kaur Kenderi romaan „Iseseisvuspäev” kuulub 1990. aastate eesti kirjanduse murrangulistesse teostesse, tuues lugejani toore ja kompromissitu vaate tegelikkusele. Teos keskendub tegelasele nimega Simson, kes kujutab endast koondportreed inimestest, kes on sunnitud ellujäämise nimel taluma ja taltsutama erinevaid raskusi. Kenderi stiil on jõuline, kohati provokatiivne, ja see võib lugejat lõhestada – osa näeb selles liigset robustsust, teine aga julget ausust. Just see ausus ja teravus ongi muutnud „Iseseisvuspäeva” üheks olulisemaks romaaniks, mis kajastab ajastu pingeid ja murdekohti.

Romaan käsitleb isiklikke ja ühiskondlikke teemasid, mis on seotud üleminekuga nõukogude perioodist iseseisvuse taastanud Eestisse. Kender loob keskkonna, kus inimesed peavad kohanema uute oludega, otsima identiteeti ja tasakaalu, kuid samas seisma silmitsi vastuolude ja raskustega. Simsoni kuju kaudu näidatakse, kuidas inimesed suudavad taluda ka kõige keerulisemaid olukordi, ning see muutub laiemaks allegooriaks ühiskonna ja üksikisiku kohanemisvõimest. Raamatu karm tonaalsus ja avameelne sõnakasutus toovad esile murrangu, mis eristas seda varasemast kirjandustraditsioonist.

Kaur Kender (sündinud 1971) on eesti kirjanik ja publitsist, kes tõi 1990. aastate lõpul eesti kirjandusse uue, šokeeriva ja samas elulähedase hääle. Tema debüütromaan „Iseseisvuspäev” pälvis Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia 1998. aastal ja tõi autorile kohese tuntuse. Kenderi loomingut on iseloomustatud kui ühtaegu provokatiivset ja ausat, tihti ühiskonna valupunkte paljastavat. Hilisemates teostes jätkas ta samalaadset radikaalset ja intensiivset stiili, mis on teinud temast ühe enim arutelu tekitanud kaasaegse eesti kirjaniku. „Iseseisvuspäev” jääb tema loomingu üheks tähtteoseks ja 1990. aastate kirjanduspildi üheks verstapostiks.