Eesti elulood

Kaupo Meieli „Eesti elulood“ on lühivormis esitatud fiktiivsete biograafiate kogumik, mis kujutab endast omamoodi kirjanduslikku mängu päris- ja väljamõeldud elulugude piiride peal. Teoses leiavad koha kümned absurdihõngulised karakterid, kelle elukäik, olgugi sageli äraspidine või ebatõenäoline, peegeldab midagi üldinimlikku ja äratuntavat. Iga lugu seisab omaette, ent neid seob ühine hoiak – teravmeelsus, huumorimeel ja vaimukas kõrvalepõige traditsioonilisest eluloovormist.

Meieli lood mängivad lugeja ootustega. Nii võib sattuda lugema mehest, kes kogu elu pühendab trepist alla kukkumise teadusele, või naisest, kelle isiklik elu on täpselt reguleeritud televisiooni saateplaani järgi. Need narratiivid pole mõeldud otseselt portreelugudena, vaid pigem peegeldavad kultuurilisi, ajaloolisi ja sotsiaalseid nihkeid, mis on iseloomulikud Eesti lähiajaloole ja tänapäevale. Autor ei püüa kedagi pilgata, küll aga luua absurdi kaudu selgust, millesarnast pakub sageli vaid kirjanduslik liialdus. Samas sisaldavad lood ka peenemat irooniat, viiteid tegelikele ühiskondlikele nähtustele ning aeg-ajalt isegi mõningast sentimenti.

Kaupo Meiel on eesti ajakirjanik, kirjanik ja humorist, kelle sulest on ilmunud mitmeid tähelepanu pälvinud tekste nii ajakirjanduses kui kirjanduses. Tema kirjutistes põimuvad kriitiline mõtlemine, mängulisus ja isikupärane vaatenurk. „Eesti elulood“ esindab autori kõige selgemalt äratuntavat stiili: kergelt groteskne, samas südamlik ja alati inimlik. See raamat on kummardus eesti inimesele – nii sellisele, kes on olemas, kui ka sellele, keda pole kunagi olnud, aga kes võiks vabalt eksisteerida.