Hundirada

Katrin Johansoni romaan „Hundirada“ käsitleb inimese päritolu ja isikliku valikuvabaduse vahelisi pingeid. Loo keskmes on Teppo, kes on hiljuti leseks jäänud ning võtab endale tööotsa järve saarel. Ühel talvisel päeval ilmub tema juurde ootamatult naine väikese lapsega. Ilm seab piirid ja tagasitee külasse katkeb, mistõttu on Teppo sunnitud leppima uue ja ootamatu kooslusega. Kui naine ühel ööl kaob, jääb laps Teppo hooleks ning see toob tema ellu uusi vastutusi ja küsimusi.

Lapse, Sashaga, koos kasvavad ka küsimused tema tausta kohta. Mida vanemaks Sasha saab, seda tugevamaks muutub vajadus teada, kes ta tegelikult on ja kust ta tuleb. Ema, kelle iseloomus põimusid elutahe ja enesehävituslikkus, jääb lapsele mõistatuseks. Kui ilmub ema endine kallim Gregor, hakkab Sasha tajuma oma päritolu keerukust ja seda, kuidas minevik võib määrata olevikku. Romaan põimib omavahel isiklikud ja perekondlikud saladused, uurides, kui palju sõltub inimese tee päritolust ja kui palju tema enda valikutest.

Katrin Johanson (snd 1972) on eesti kirjanik, kes on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži näitekunsti erialal. Ta on töötanud õpetajana, ajakirjanikuna ja raamatute illustraatorina ning tegutseb praegu inglise keele õpetajana. „Hundirada“ on tema kolmas romaan, millele eelnesid „Läbikäidavad toad“ (2015) ja „Atlantis abajas“ (2016), mõlemad ilmunud kirjastuses Varrak. Johansoni loomingut iseloomustab tähelepanu perekonna, identiteedi ja isikliku saatuse teemadele, mille kaudu ta avab inimeste sisemisi valikuid ja pingevälju.