Aeg augustit ära saata

Katre Ligi teine luulekogu „Aeg augustit ära saata“ ilmus 1988. aastal kirjastuses Eesti Raamat. Teos jätkab autori poeetilist eneseväljendust, pakkudes lugejale pilguheite argipäeva ja selle märkamatult suurtesse hetkidesse. Kogu pealkiri viitab aja möödumise ja lahkumise temaatikale, kus augusti kui suve lõppemise sümboli kaudu avatakse nii igapäevaste kogemuste lõppematut ringlust kui ka inimese sisemist vajadust tähenduste järele. Ligi loomingus on olulisel kohal elu lihtsate nähtuste tajumine ja nende kaudu laiemate küsimuste avamine.

Luulekogu tekstides käsitletakse argielu sündmusi, mis luuletaja käes omandavad uue kaalu. Väikestest tähelepanekutest – aastaaegade vaheldumisest, kodusest miljööst, igapäevastest kohtumistest – saab poeetiline materjal, mis laieneb mõtisklusteks elu kestvusest ja kaduvusest. Selles väljendub luuletaja usaldus lihtsate hetkede vastu ning veendumus, et ka argises peitub püsiv tähendus. Värsid on sageli meditatiivsed ja tasakaalukad, rõhutades inimese sidet looduse ja igapäeva kogemusega, samas luues ka ajastuomast meeleolu, milles tavaline ja poeetiline põimuvad.

Katre Ligi (sündinud 1950) on eesti luuletaja, kelle looming sai tuntuks 1980. aastatel. Tema esikkogu oli „Sõnajalgade aeg“ (1983), millele järgnes „Aeg augustit ära saata“. Ligi luule on iseloomulik oma vaikse ja sissepoole pööratud tonaalsuse poolest, keskendudes elu igapäevastele hetkedele ja nende poeetilisele tõlgendamisele. Tema loomingus peegelduvad nii isiklikud kogemused kui ka universaalsed küsimused, mida ta väljendab lihtsate ja selgete kujundite abil. Ligi positsioon eesti luulemaastikul kujunes just nende teoste kaudu, mis tõid esile argielu sügavama tähenduslikkuse.