Poiss, kes joonistas kaarte

Kätlin Vainola lasteraamat „Poiss, kes joonistas kaarte“ räägib loovusest, eneseleidmisest ja kujutlusvõime jõust, keskendudes lugupeetud ja vaiksele poisile nimega Morten. Morten ei ole tavaline laps – teda huvitavad kaardid, mitte mänguasjad ega videomängud. Ta joonistab kaarte paikadest, kus ta pole kunagi käinud, aga mis tema peas selgelt olemas on. Iga kaart on omaette maailm, millele ta annab nimed, piirid ja tähendused. Tema tegevus jääb aga ümbritsevatele tihti arusaamatuks ning poiss tunneb end kõrvalisena, kuni ühel päeval hakkab juhtuma midagi, mis muudab kõike: tema joonistatud maailmad ei jää enam paberile, vaid hakkavad segunema päriseluga.

Teos liigub tasakaalukalt fantaasia ja tegelikkuse piiril, näidates, kuidas lapse sisemaailm võib olla sama rikas ja tähenduslik kui täiskasvanute loodud reaalsus. Morten seisab loo käigus silmitsi olukordadega, mis panevad proovile tema julguse, tähelepanuvõime ja empaatia. Oma kaarte luues õpib ta nägema maailma teise nurga alt ning mõistma, et tema oskus märgata ja kujundada ruumi võib olla väärtuslik ka teistele. Raamat räägib sellest, kuidas igaühes meist on peidus oma maailm, mis ootab avastamist ja jagamist. Loo sügavust kannab vaoshoitud keelekasutus ja delikaatne sümbolism, mis jätab ruumi lugeja enda tõlgendusele.

Kätlin Vainola on tunnustatud eesti lastekirjanik ja toimetaja, kelle loomingut iseloomustab empaatia, mängulisus ja oskus rääkida lapsest kui täisväärtuslikust inimesest. Ta on kirjutanud nii luuletusi kui proosat, olles eriti tuntud lugude poolest, mis käsitlevad lapse sisemaailma ja loovuse tähtsust. „Poiss, kes joonistas kaarte“ kuulub tema fantaasiarikka ja samas psühholoogiliselt tundliku loomingu hulka, pakkudes noortele lugejatele võimaluse mõelda oma huvide ja isikupära üle, samas kui täiskasvanule võib see raamat meelde tuletada lapsepõlve haavatavust ja kujutlusvõime väge.