Ööliblikas

Romaan seab tegevuse kahe ruumi vahele: Marimaa Lavra küla ja Komimaa Vorkuta vangilaager. Lugu liigub mitmes ajas ja hääles. Tänapäeva liinis sõidab Verna Venemaale, kuna tema isast, etnograaf Henrikust, jääb järgi vaid morgi­kviitung ja killuke dokumente; tema ülesanne on mõista isa rännakut ja suguvõsa katkiseid seoseid. Mineviku liinis astub välja Irga, kelle tee ristub 1930. aastate lõpus muutunud korraga ning viib küla piiridest kaugemale. Peatükid vahelduvad ja seovad perekonna, kohaliku kombevara ja riikliku vägivalla. Eesti väljaanne kinnitab tõlke (Kadri Jaanits), toimetuse (Ülle Kiivet) ja kaanekujunduse (Andrei Kedrin); kirjastuse ning poodide sisulehed rõhutavad, et tegevus ulatub läbi põlvkondade ning et märksõnad on Marimaa, Vorkuta ja tänapäeva tagasivaade.

Teos kirjeldab väikese rahvakillu püsimist ja vaikimise hinda. Maride külaelu, pühakohtade ja hiitega seotud tavad, keele hoidmine ja kohanemine antakse edasi episoodide kaudu, mis panevad kõrvuti kohaliku pärimuse, suulised mälestused ja avaliku korra surve. Vaatepunktid vahelduvad, nii et lugeja liigub ühelt tunnistuselt teisele ning otsib sealt põhjuslikku joont: kes otsustab, kes vaikib ja mis hetk nihutab elu laagri, küla või linna ruumi. Ajaloosündmused ei ilmu ensüklopeediana, vaid mõjuvad konkreetsete valikutena, milles perekond kompab piiri kuulekuse ja vastuhaku vahel. Raamatupoed ja ülevaated koondavad need jooned: jutt ulatub Marimaalt Vorkutasse, põimib kolme põlvkonna ning seob väikese rahva loo tänapäeva küsimusega, kuidas mäletamine ja elukoha vahetus kujundavad käitumist.

Autor Katja Kettu on Soome kirjanik, kelle teosed liiguvad ajaloo, väikerahvaste kogemuse ja peresuhete piiril. Eesti keeles on ilmunud sama kirjaniku „Keevitaja“, „Ämmaemand“, „Ööliblikas“ ja hiljem „Rose on kadunud“; tema esinemised ja autorilehed kinnitavad järjepidevat koostööd tõlkija Kadri Jaanitsaga. Kettu loomingulises taustas kohtuvad ajakirjanduse ja filmi kõrval romaanikirjutamine; eesti kirjandusfestivalide kavad ning kirjastuste teave seovad tema töö nii kohalike tõlkeväljaannetega kui ka lugejakohtumistega. Nii paikneb „Ööliblikas“ autori loomingu reas kirjeldusena, mis viib lugeja Marimaale ja Komimaale ning tõstab esile, kuidas üks perekond ja üks kogukond sõlmivad mineviku tänasesse.