Õnne tänava lood 3. osa

Kati Saara Vatmanni „Õnne tänava lood 3. osa” jätkab varasemate osade absurdi, iroonia ja väikekodanliku argireaalsuse piiridel kõikuvaid jutustusi, mille tegevus on koondunud kujuteldavale Õnne tänavale. See on paik, kus elu näib korraga nii tavaline kui sürreaalne – koht, kus isiklikud mured ja sotsiaalsed käitumismallid põrkuvad ootamatutes ja sageli grotesksetes situatsioonides. Kolmandas osas ilmneb järjest enam tegelaste sisemisi vastuolusid ning lugudes kumab läbi teatav väsimus või resignatsioon, mida saadab siiski Vatmannile omane keeleline mängulisus ja ootamatute nurkade alt lähenev huumor.

Lugude fragmentaarsus ei tähenda sidususe puudumist – pigem loob see omalaadse rütmi, kus eluolu killustatus ja hetkeline absurdsus moodustavad just selle, mida võiks nimetada Eesti väikelinna või äärelinnalise eksistentsi poeetikaks. Tegelased ei ole klassikalises mõttes arenevad karakterid, vaid pigem tüübid või seisundid, mille kaudu autor peegeldab ühiskondlikke hoiakuid ja ajastu väärtushinnanguid. Tekstides põimuvad rahvalik kõnepruuk, eksistentsiaalne kõrvalpilk ja kriipiv isiklikkus, mis muudab lugemiskogemuse samaaegselt võõristavaks ja äratuntavaks.

Kati Saara Vatmann, varasema nimega Kati Murutar, on üks vastuolulisemaid ja omanäolisemaid Eesti proosakirjanikke, kelle loomingu keskmes on sageli inimene ääre peal – olgu see äärejoon emotsionaalne, ühiskondlik või esteetiline. Tema tekstid on teadlikult otseütlevad, sageli robustselt ausad ja keeleliselt katsetuslikud. „Õnne tänava lood” kujutavad endast just sellist loomingulist väljundit, kus Vatmann kasutab väikeste lugude kaudu võimalust avada suuremaid teemasid – kuuluvust, pettumust, igatsust ja igapäevase elu kummastavat rutiini. Kolmas osa kinnistab seda stiili, jätkates samas joones, kus igast naljast võib läbi kumada ka valu.