Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Ajakirjade Kirjastus | 2009
- 206 lk | Pehmekaaneline | 129 x 191 mm
- ISBN: 9789949443994
- Keel: eestikeelne
Kati Saara Vatmanni romaan „... ja mere ääres väike maja” on intiimne ja vahetu pilguheit naise sisemaailma, kus igatsus, üksindus ja loodus loovad ruumi eneseotsinguteks ja elutunnetuse taasleidmiseks. Teose keskmes on jutustajahääl, kelle elu kulgeb mereäärses majas vaikusest ja eraldatusest kantuna. See keskkond ei ole pelgalt dekoratsioon, vaid olemuslik osa loo sisust – meri, tuul ja rannikumaastik muutuvad tegelaste vaikseks, ent mõjusaks kaaslaseks. Loo atmosfääris põimuvad autobiograafilised vihjed, sisekaemused ja vabavormiline, vahel poeetiline keelekasutus, mis loob teksti, mida ei loeta mitte sündmustiku, vaid meeleolu ja tähenduse pärast.
Romaan ei järgi klassikalist süžeekulgu, vaid liigub fragmentidena mõtete ja mälestuste vahel, tuues esile peategelase üksildase elu, suhtekogemused, ihad ja pettumused. Vaikuses ja aegluses leiab ta tee iseenda juurde, kuid mitte ilma sisemiste tõrgete, tühjuse ja kaotusetundeta. Vatmann ei paku lugejale lihtsat identifitseerimist ega moraalseid järeldusi – pigem kutsub ta mõtisklema, tajuma ja laskma lugemiskogemusel endasse settida. Kordused, unenäolised kujundid ja vabavärsiline voolavus tekitavad teksti, mis läheneb proosaluulele, säilitades samas realistlikud jooned ja eluliselt tuttavad tunded.
Kati Saara Vatmann (sündinud 1967) on tuntud oma isikupärase ja sageli vastuolulise kirjandusliku hääle poolest. Tema loomingus kohtuvad provokatsioon, tundlikkus ja piire kompav keelekasutus. Vatmann on eesti kirjanduses silma paistnud nii oma romaanide kui ka publitsistika poolest, käsitledes julgesti naiselikkuse, kehalisuse ja vaimsuse teemasid. „... ja mere ääres väike maja” on üks tema introspektiivsemaid ja visuaalsemaid teoseid, mis sobitub tema senise loomingu üldjoonega, kuid teeb seda vaiksemalt ja sisekaemuslikumalt. See on raamat neile, kes hindavad lugu mitte sündmuste, vaid meeleolu ja keele pärast.
