Ärge jätke mind üksi!

Kati Saara Vatmanni teos „Ärge jätke mind üksi!“ on intensiivse sisemaailmaga romaan, mis liigub pihtimusliku proosa ja poeetilise kujundlikkuse piiril. Lugu räägib üksindusest, haavatavusest ja armastuse igatsusest, pakkudes sissevaadet naise ellu, kelle hingeseisund muutub sündmuste arenedes järjest mitmetahulisemaks. Peategelase läbielamised ja mälestused on esitatud voolava ja vahetu sisemonoloogina, kus teadvuse ja alateadvuse piirid hägustuvad. Keel on kohati katkendlik ja hüplik, kuid just see vorm võimaldab autori jaoks luua sügavalt isiklikku ja psühholoogiliselt kihilist teksti.

Romaani tekstis peegelduvad armastuse, läheduse ja hülgamise teemad, mis on autori loomingule omaselt seotud kehakogemuse, naiselikkuse ja eksistentsiaalse üksildusega. Lugeja asetatakse otse peategelase sisemusse, kus igatsus kontakti ja mõistmise järele põrkab vastu vaikust, hirme ja süütunnet. Vatmann ei paku klassikalist süžeed ega loogilist arengujoont, vaid liigutab lugu fragmentaarselt ja intuitiivselt, võimaldades tekstil voolata justkui mõttetegevus või palve. See lähenemine rõhutab emotsionaalse kogemuse esmasust ning kutsub lugejat tunnetama, mitte ainult mõistma.

Kati Saara Vatmann on eesti kirjanik ja poeet, kes on tuntud oma ekspressiivse ja provokatiivse stiili poolest. Tema loomingus on kesksel kohal kehalisus, vaimsus ja emotsionaalne intensiivsus, mida ta käsitleb vaheldumisi irooniliselt, tõsiselt ja pihtimuslikult. Vatmann ei pelga liialdust ega emotsionaalset paljastust, tema tekstid kõiguvad elu ja surma, igatsuse ja trotsi vahel. „Ärge jätke mind üksi!“ kuulub tema hilisema loominguperioodi teoste hulka, kus varasemate kihistuste kõrvale ilmub ka selgem püüd leppimise ja vaikse rahu poole – isegi siis, kui see rahu jääb kättesaamatuks.