Kiri

Kathryn Hughesi romaan „Kiri“ algab 1970. aastate alguse Inglismaal, kus noor naine Tina elab abielus, mis näiliselt vastab ühiskonna ootustele, ent mille pinnalt koorub välja vaimne ja füüsiline surve. Ühel päeval leiab ta töö juures vanade raamatute vahelt pooliku armastuskirja, mis on kunagi kirjutatud, ent kunagi ka saatmata jäänud. See kiri puudutab Tinat sügavalt ja äratab temas igatsuse millegi kadunu järele – elu, mis oleks võinud olla teistsugune, vabam ja ausam. Kirja kaudu avastab Tina loo, mis pärineb Teise maailmasõja ajast ja mille keskmes on noormees Billy ning tema armastusnägemus, mida takistavad nii aeg, olukorrad kui ühiskondlikud tõekspidamised.

Romaan liigub paralleelselt kahe naise ja kahe ajastu vahel: Tina 1970ndate Inglismaal ja Chrissie, noore tüdruku lugu 1930. aastate lõpul ning sõjaeelses Šotimaal. Nende kahe naise elud on esmapilgul täiesti erinevad, ent mida rohkem Tina mineviku lugu lahti harutab, seda rohkem selgub, kui palju neid ühendab – eriti kaotatud armastus, vaikitud valikud ja soov midagi heastada. Hughes seob ajastud läbi emotsionaalse keskme, rõhutades, kuidas armastus ja süütunne võivad kesta üle aastakümnete, ning kuidas üks juhuslik leid võib avada tee leppimiseni nii iseenda kui teistega. Lugejat juhitakse mööda aegadevahelist rada, kus minevik ja olevik kohtuvad ning tõde omandab aja jooksul aina suurema kaalu.

Kathryn Hughes on tuntud oma oskuse poolest kujutada naiste sisemaailma keerukust ning siduda isiklik lugu laiemate ajalooliste ja ühiskondlike taustadega. „Kiri“ järgib tema varasemate teoste struktuuri, kus üksik ese – siinkohal kiri – käivitab mitmekihilise loo, mis puudutab perekonda, armastust ja vaikuses kanduvat valu. Hughes kirjutab soojalt ja mõistvalt, andes oma tegelastele piisavalt ruumi, et lugeja saaks nendega samastuda. „Kiri“ ei ole pelgalt sentimentaalne ajaviiteromaan, vaid peenelt läbimõeldud teos, mis käsitleb valikute tähendust ning seda, kuidas isegi vaikselt elatud elu võib kanda endas sügavat traagikat ja väärikust.