Coonardoo

Romaan Coonardoo viib lugeja Põhja Austraalia kaugemale karjafarmile Wytaliba, kus põlisrahva ja valgete maailmad põimuvad, ent ei muutu kunagi võrdseks. Peategelane Coonardoo on noor aborigeenist naine, keda kasvatatakse lapsepõlvest peale jaama majapidajaks ning peremehe hooldajaks. Temaga koos kasvab üles Hugh Watt, omaniku poeg, kelle kiindumus lapsepõlvesõbrasse kujuneb vaikseks, keelatud armastuseks. Aja jooksul võtab Hugh endale valgest soost abikaasa ja püüab käituda nii, nagu ümbrus eeldab, ent igapäevane sõltuvus Coonardoo tööst ja lähedusest ei kao. Romaan jälgib nende elu läbi mitme aastakümne, kuni raamide ja keeldude tõttu kasutamata jäänud võimalused avalduvad mõlema saatuses.

Küla ja jaama töökorraldus, ilm ja maastik moodustavad tausta, millel inimeste omavahelised suhted lahti rulluvad. Tekst toob esile, kuidas jaama majandus tugineb põliselanikele, keda peetakse samal ajal alamaks ja ohtlikuks, ning kuidas laial tasandikul kehtivad nähtamatud piirid. Coonardoo jääb ametlikult teenijaks, kuigi on tegelikult perenaise rollis, ning Hugh kõigub vastutuse, hirmu ja ligitõmbavuse vahel. Romaan ei paku lihtsat lepitust, vaid näitab, kuidas rassiline hierarhia ja vaikivad kokkulepped lõhuvad nii aborigeenide kogukonda kui ka valge omaniku peret. Hilisem vastuvõtt on toonud esile teose sisemise vastuolu: ühelt poolt püüab autor näidata põlisrahvast tõsiselt võetava tegelasena, teiselt poolt kannab jutustus endas oma aja eelarvamusi ja valitseva pilgu vaatenurka.

Katharine Susannah Prichard oli Austraalia kirjanik ja poliitiline aktivist, kelle loomingus on oluline koht just lääne- ja loodeosa maastikel ning töökollektiividel. Ta sündis Fijil ajakirjaniku peres, kasvas üles Tasmaanias ja Melbourne’is ning alustas elukäiku koduõpetaja ja ajakirjanikuna. Hiljem rajas ta kodu Lääne Austraalias Greenmounti lähistel, kus valminud romaanid tõid talle tuntuse ning koha Austraalia kirjandusloos. Prichard oli kommunistliku partei asutajaliige, osales töölisliikumises ja sõjavastastes kampaaniates ning kujutas oma proosas sageli klassi- ja rassisuhete pingeid. Coonardoo kõrval kuuluvad tema tähtsamate teoste hulka romaanid Working Bullocks, The Roaring Nineties ja Golden Miles, mis käsitlevad nii metsatöölisi kui kullakaevanduste kogukondi.