Taaskohtumine altari ees

Romaan seab kokku kaks liini: praktilise pulmapäeva kulgemise ja endise abielupaari teekonna tagasi kõneluseni. Abigail ja Brad kohtuvad uuesti Bradi õe pulmas ning selgub, et lahutuse järel pooleli jäänud jutt pole kadunud. Teos asetab alguses fakti lauale: kunagine tragöödia katkestas suhte ja tegi vaheaja vältimatuks. Järgnevad stseenid hoiavad fookuse kahel küsimusel: mis juhtus toona ja milline oleks nüüd mõistlik järgmine samm. Süžee liigub ruumide kaupa — ettevalmistus, tseremoonia, vastuvõtt — ning näitab, kuidas lühikesed vestlused ja paratamatud kokkupuuted toovad päevavalgele varjatud eeldused. Nii kujuneb teine võimalus mitte juhuse, vaid läbikaalutud otsuse tulemusena.

Teos töötab kaasaegse armastusloona, kus dialoog ja rutiinsete toimingute keskel tehtud valikud on esiplaanil. Pinge kasvab mitte välise ohu, vaid tähelepaneliku kuulamise ja piinlike hetkede kaudu, kus kumbki pool peab täpsustama, mida ta toona tegi, miks ta vaikis ja mida ootab nüüd. Tagasivaated annavad lugejale ajajoone, millele kontrollida väiteid ja hoida pilk sellel, kas usaldus on taastatav. Pulma raamistik sunnib tempot: ajastus on paigas, kõrvaltegelaste roll on selge ning iga stseen nihutab suhte seisu sammhaaval. Lõpuhetk seob lahti põhiküsimuse, kas „jah“ saab teist korda kõlada nii, et minevik ei kustuks, vaid oleks arvestatud.

Kate Hardy on briti autor, kelle looming paikneb peamiselt nüüdisaegse suhte- ja töömaailma lävel. Tema romaanid ilmuvad rahvusvaheliste armastusromaanide sarjades ning kasutavad tihti selget, episoodilist ülesehitust: igas peatükis sünnib üks otsus, mis viib loo järgmisse kontrollpunkti. Hardy eelistab tegelastele antud ameteid ja vastutusi kui tegevuse mootorit — töö, perekond ja kogukond seavad piirid, mille sees tekib võimalus kas läbirääkimiseks või loobumiseks. Nii ka siin: pulmapäeva praktika ja varasemate vigade kaalumine sunnivad rääkima asjad selgeks ning valima, kas liit on taasloetav või jääb mälestuseks.