Tüdruk punases mantlis

Kate Hameri romaan „Tüdruk punases mantlis“ jutustab lapse kadumisest ja ema meeleheitlikust otsingust, kuid liigub kaugemale klassikalisest kriminaalsetest raamidest, sukeldudes emaduse, identiteedi ja mälestuste teemadesse. Lugu algab kaheksa-aastase Carmel Wakefordi kadumisega rahvarohkel festivalil, kus ta lahkub hetkeks ema käest. Tüdruku punane mantel jääb viimaseks märgiks temast – visuaalne sümbol, mis kummitab kogu ülejäänud romaani vältel. Ema, Beth, ei lepi tütre kadumisega ja klammerdub mälestuste ning kaootiliste lootuskiirte külge, samal ajal kui Carmel elab oma elu edasi uues, tundmatus maailmas.

Romaan on üles ehitatud vahelduvate vaatepunktidega: Bethi ja Carmeli sisemonoloogid loovad intiimse pingevälja, kus mõlemad tegelased püüavad mõista, mis nendega toimub, ja kuidas leida tee tagasi – nii üksteise kui ka iseenda juurde. Carmel satub usulisse kogukonda, kus tema eriline vaimne tundlikkus saab uue tähenduse. Lapse maailmataju ja tema sisemised hirmud on kujutatud tundlikult ja nüansirohkelt, näidates, kuidas laps loob tähendusi ka segastes ja ähvardavates olukordades. Samal ajal peegeldab ema perspektiiv leina erinevaid kihistusi ning identiteedikriisi, mis kaasneb kaotusega.

Kate Hamer on Walesi päritolu briti kirjanik, kes hakkas kirjutama pärast karjääri televisioonis ja kunstivaldkonnas. „Tüdruk punases mantlis“ on tema debüütromaan, millele järgnes mitmeid tunnustusi ning tõlkeid paljudesse keeltesse. Hameri kirjutamisstiil on poeetiline ja psühholoogiliselt terav, põimides realistliku detailitäpsuse vaevumärgatava maagilise realismiga. Tema looming keskendub sageli peresuhetele, naiste sisemaailmale ja mälestuste haprusele – teemadele, mis on ka selles romaanis kandvaks jõuks.