Inimkroket

Kate Atkinsoni romaan „Inimkroket“ („Human Croquet“) on mitmekihiline ja mängulise vormiga lugu, mis põimib ajas rändamist, perekonnasaladusi ja kujutlusvõime piire kompavaid jutustuselemente. Tegevus toimub 1960. aastate Inglismaal, väikelinnas nimega Lythe, kus peategelane Isobel Fairfax elab koos oma eksentrilise perega. Isobeli ema on salapäraselt kadunud, isa jäljetult lahkunud ja vanem vend taandunud vaikivaks vaatlejaks. Tüdruku argielu põimub fantaasiaga, kui ta avastab, et suudab tahtmatult liikuda ajas, sattudes mineviku erinevatesse kihtidesse ja vaadeldes oma perekonna ajalugu täiesti uue nurga alt.

Romaani ülesehitus on kihiline ja nihestatud, segades realistlikku olustikku sürrealistlike episoodide ja paralleelmaailmadega. Isobel ei suuda alati eristada, mis on tegelikkus ja mis tema enda sisemaailmast sündinud kujutluspilt, kuid just see loob teosele unenäolise ja samas pineva atmosfääri. Atkinson kasutab keelt mänguliselt ja tihti irooniliselt, sidudes üksikisiku kogemused Inglismaa ajaloo, müütide ja kirjanduse arhetüüpidega. Tulemuseks on lugu, mis on samaaegselt kasvamise lugu, perekonnadraama ja kujundirohke mõistulugu identiteedist, ajast ja kuuluvusest. Jutustaja positsioon on samavõrd usaldusväärne kui eksitav, mis teeb lugemiskogemuse mitmetähenduslikuks ja kaasahaaravaks.

Kate Atkinson on briti kirjanik, kelle loomingule on iseloomulikud tugevalt arendatud tegelaskujud, huumoriga põimitud traagika ja mäng narratiivsete struktuuridega. „Inimkroket“ oli tema teine romaan pärast menukat debüüti „Behind the Scenes at the Museum“, millega ta pälvis Whitbreadi auhinna. Atkinsoni teosed on pälvinud tunnustust just oma võime eest ühendada kirjanduslik leidlikkus sügavalt inimlike teemadega. „Inimkroket“ kinnitab tema oskust luua lugusid, kus fantaasia ja tegelikkus põrkuvad viisil, mis paneb lugeja maailma teisiti vaatama.