Kassett 1992

Kogumik koondab ühte kassetti neli iseseisvat luulevihikut ning pakub lugejale korraga nii valiku kui ka terviku. Teos kasutab kasseti vormi, kus iga vihik on oma rütmi ja kõnekujuga, ent kõik kuuluvad ühte raamatusse läbi ühtse kujunduse ja sarjaloogika. Selline ülesehitus lubab lugeda kas eraldi või järjest, nii et lugeja saab võrrelda tekkeviise, kujunditöö võtteid ja hääle pausi. Raamat liigub peatükkide kaupa kindla struktuuriga: alguses märgib iga vihik oma võtmesõnad ja põhiskeemi, keskel arenevad motiivid, lõpus seob kordus algusega ja jätab avatud koha järgmisele vihikule. Nõnda tekib kassetis liikumine, mis on ühtaegu katse, valik ja kokkuvõte.

Materjal peegeldab 1990. aastate alguse lugejat ja kirjutajat, kelle taust on muutunud argielu ja avaliku ruumi ristumiskoht. Tekstid asetavad pildi linna ja kodu, ühistruumi ja isikliku keele vahele: ühelt poolt päevased liikumised, teiselt poolt sisemine monoloog, mis korrastab kogemuse kujundiks. Luule vihikud kasutavad lühivormi, katkestust, refrääni ja sihti, mis eelistab selget sammu venitatud kujundile. Kõne liigub stseenilt mõtteni, mitte vastupidi, nii et kujund tõstab esile toimingu, mitte kaunistuse. Mõni tekst asetab pildi teele ja sõlmib selle dialoogiks, mõni ehitab rea vahelt rütmi, kus paus kannab. Kogumik võimaldab märkida, millal hääle toon nihkub, millal tekib vastus, millal kordub sõna teise rõhuga. Kassetina toimib teos võrdlusmaterjalina: kuidas muutub tähelepanu, kui liigutakse vihikust vihikusse, ja mis jääb kestma, kui tähtsust vähendada ja rütmi hoida.

Kasseti vorm sobib nii esmahuvilisele kui ka lugejale, kes otsib kirjanduslikku kaarti oma ajastu tekstide vahel liikumiseks. Raamat lubab võtta ühe vihiku teejuhtideks kolm lihtsat sammu: nimetada stseen, määrata tuum, sõlmida lõpp. Sama skeem kandub üle järgmisse vihikusse, ent hääle vahetus näitab, kuidas püsib struktuur, muutub toon. Nõnda tekib kompass, mille järgi lugeja saab jälgida, kuidas avanevad korduvad märksõnad, millal tekib uus vaade ning millal varasem kujund saab teise kasutuse. Kogumik ei nõua eelnevat teadmist, kuid tasub tagasi, kui lugeja hoiab järge ja võrdleb. Kasseti tervik kinnitab mõtte, et luule loeb järjestust sama palju kui üksikut hetke, ning et neli väikest raamatut teevad koos suurema loetava välja, kus tee on nähtav ja samm on mõõdetav.