Kasetohust kaabu

Uno Leiesi „Kasetohust kaabu“ on lastelugude kogumik, mis koondab endasse muheda jutustamislaadiga lood, kus segunevad argine elu, mänguline kujutlusvõime ja looduslähedane maailmatunnetus. Jutustused keskenduvad peamiselt maapoiste ja -tüdrukute seiklustele, keda ühendab uudishimu, töökus ning eriline suhe looduse ja loomadega. Pealkirjalugu „Kasetohust kaabu“ jutustab poisist, kes meisterdab endale ise kaabu, mis muutub nii mängudes kui ka unistustes tähtsaks kaaslaseks. See ja mitmed teised lood toovad esile lapse fantaasiamaailma ja selle loomuliku põimumise igapäevase tegevuse ja keskkonnaga.

Kogumiku teemadeks on töökus, loovus, sõprus ja kasvamine. Leiesi tegelased ei ole ideaalsed ega alati kuulekad, kuid nad arenevad läbi kogemuste ja mõistavad järk-järgult oma tegude tähendust. Jutud on kirjutatud lihtsas ja elavas keeles, kus oluline roll on dialoogil ja olustikulisel detailil – külatöödest ja aastaaegade vaheldumisest kuni väikeste peresündmusteni. Tähenduslikkust lisavad looduses peituvad märgid ja rahvapärimus, mis on sageli põimitud tegevustikku justkui iseenesestmõistetavalt. Huumor ja südamlikkus aitavad hoida tooni lapsesõbralikuna, kuid õpetlikud elemendid ei muutu moraliseerivaks.

Uno Leies (1927–2003) oli eesti lastekirjanik, kelle looming keskendus valdavalt maaelule ja lapse maailmakogemusele. Tema jutte iseloomustab soe realism, milles lapse vaatenurk jääb keskseks. Leiesi teosed on sageli seotud tema enda lapsepõlvemälestustega ning neis peegeldub sügav austus looduse ja lihtsa eluviisi vastu. „Kasetohust kaabu“ on näide tema võimest luua usutavaid, aga samas unistusrikkaid tegelasi ja olustikke, mis kõnetavad ka nüüdisaegset lugejat oma ajatu soojusega.