Kas tunned maad. Teatmik Eesti NSV matkajaile ning kodu-uurijaile
Kas tunned maad. Teatmik Eesti NSV matkajaile ning kodu-uurijaile
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1965
- 696 lk | Kõvakaaneline | 129 x 207 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Kas tunned maad. Teatmik Eesti NSV matkajaile ning kodu-uurijaile“ on 1960. aastate lõpus koostatud ülevaatlik käsiraamat, mille eesmärk oli pakkuda nii harrastusmatkajaile kui ka koduloo uurijaile süsteemset ja mitmekesist teavet Eesti loodusest, ajaloost, kultuurimälestistest ning inimtegevuse jälgedest maastikul. Teatmiku koostajad lähtuvad toonase kodaniku- ja kultuurihariduse põhimõttest, mille kohaselt looduse tundmine ja kodumaa tundmine olid tihedalt seotud. Raamat tutvustab maakondade kaupa tähtsamaid loodusobjekte, ajaloomälestisi ja muinsuspaiku, sisaldades lisaks geograafilist ja statistilist infot ka nõuandeid matkamise, orienteerumise ja looduskaitse kohta.
Teatmikus leidub rohkelt fakte ja kirjeldusi, mis aitavad kasutajal mõista Eesti maastikulise mitmekesisuse ja kultuurikihi seoseid. Iga piirkonna puhul tuuakse esile iseloomulikud loodusvormid – sood, rabad, järved, jõed, kõrgustikud – ning nendega seotud legendid, rahvapärimus ja ajaloolised sündmused. Samuti leiab infot matkaradade, loodushoiureeglite ja varustuse kohta, mis sobis toonase matka- ja loodusteadliku kasvatuse suunitlusega. Erilist tähelepanu on pööratud kohaliku kultuuri tundmisele, muuseumidele, koduloolistele seltsidele ja rahvakultuuri säilitamisele. Teatmiku toon on informatiivne ja pedagoogiline, suunatud teadmishimulisele kodanikule, kes soovib oma kodumaad mõtestatult tundma õppida.
„Kas tunned maad“ ilmus ajal, mil looduse- ja kodu-uurimine oli Eesti NSV-s tugevalt ideoloogiliselt raamitud, kuid samas laialt levinud harrastus. Raamat esindab omas ajas levinud arusaama, et looduse tundmine ja kultuuripärandi uurimine tugevdab ühtlasi ka kodaniku kasvatust ja sotsialistlikku maailmavaadet. Samas säilitab teatmik oma väärtuse ka väljaspool ideoloogilist konteksti, pakkudes põhjalikku ja detailselt süstematiseeritud teavet Eesti piirkondade kohta. See on huvitav allikas neile, kes soovivad mõista, millise pilguga vaadeldi kodumaad nõukogude aja keskpaigas, ja sobib hästi ka retrospektiivseks pilguks toonasele rahvaharidusele ja loodusteadlikkusele.
