Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt…

„Kas tahame iseseisvuda ka kultuuriliselt…” on kogumik, mille on koostanud Haridustöötajate Koolituskeskus ja mis ilmus 1994. aastal. Raamat koondab valiku ungari mõtlejate ja loovisikute artikleid, mis käsitlevad kultuurilise iseseisvumise vajadust ja tähendust. Pealkirja kaudu viidatakse Zoltán Kodály ideedele, kes rõhutas rahvusliku muusikahariduse ja kultuurilise enesemääramise olulisust. Kogumikus kõlavad erinevad vaatenurgad, mis avavad nii hariduse, muusika, keeleteaduse kui ka psühholoogia seoseid rahvusliku identiteedi kujundamisega.

Artiklite valik on mitmekesine. Sandor Karacsony kirjutab ungari mõtteviisist ja kasvatuse eripärast, Ferenc Fabricius-Kovacs käsitleb keeleteaduse, kommunikatsiooniteooria ja kaasluspsühholoogia küsimusi. Gabor Lükö toob esile „elavad pildid”, György Kadar aga arutleb kunstikasvatuse üle Karacsony ideede valguses. Bela Bartókilt on kogumikus esindatud mitmed kirjutised, sealhulgas „Mis on rahvamuusika?”, „Rahvamuusika tähendusest” ja „Rahvamuusika mõju uuemale professionaalsele muusikale”, mis rõhutavad rahvamuusika kogumise, uurimise ja loomingulise kasutamise tähtsust. Lisaks sisaldab teos tema intervjuu Ameerikas 1941. aastast. Samuti on toodud mõtted muusikahariduse ja ungari muusikalise identiteedi kohta, sealhulgas arutlused muusika rollist koolis ja lasteaias.

Kogumik avab laiema arutelu kultuuri rollist rahvusliku iseseisvuse osana. Autorid rõhutavad, et kultuuriline eneseteadvus ja haridus on lahutamatult seotud ning nende kaudu kujuneb rahva identiteet. Rahvamuusika, kunst ja kasvatusteadus on esitatud mitte üksnes loominguliste nähtustena, vaid ka ühiskonna sidususe ja kestlikkuse alustena. Seeläbi pakub raamat lugejale võimaluse mõista, kuidas ungari mõtlejad ja loojad on käsitlenud rahvuskultuuri elujõudu ning selle tähtsust muutuvas maailmas.