Mütside sõda ja teisi jutte

Kogumik „Mütside sõda ja teisi jutte” koondab lühivorme, kus igapäevane olukord nihkub korraks paigast ja jätab nähtavale valiku, mida tegelane muidu edasi lükkaks. Teos seab tegevuse väikestesse ruumidesse – kööki, tänavanurka, ühissõidukisse, kabinetti – ning laseb sündmusel kasvada detailist: esemest, lausest, pilgust. Pealkirjajutt toob esile rollide vahetuse, kus müts kui ese tähistab positsiooni ja enesepilti; muudes lugudes korduvad samalaadsed märgid, mis näitavad, kuidas inimene otsustab olla nähtav või varjus. Jutustaja hoiab distantsi, ent annab ruumi sisekõnele ja meenutusele. Lause on selge, paus on osa rütmist, lõpp on sageli avatud. Nii kujuneb jutt, mis ei tõsta häält, vaid fikseerib liikumise ühest seisust teise: enne ja pärast, öeldu ja ütlemata jäetu, kohalolu ja lahkumise vahel.

Raamat kasutab jutustuse eri kaalu: miniatuur, lühem novell, jutustus. Tekst seob motiive, mis hoiavad kogu koos – ese, hääl, teekond –, ning laseb neil korduda uues kontekstis. Süžee liigub sirgjooneliselt, kuid jätab mõttele tööruumi; dialoog katkeb sageli poole sõna pealt, märkides, et otsus sünnib vaikuses. Peamised liikumised on tagasitulek, järeleandmine, loobumine, algus; tegelase vaatepunkt määrab, mida lugeja näeb ja mida mitte. Kogumik ei anna programmset sõnumit, vaid näitab, kuidas väike juhtum muudab suhteid ja enesetunnetust. Lühivorm hoiab tähelepanu tegevusel ja ajalisel hetkel, mis laieneb mäluni. Nii tekib tervik, kus iga jutt seisab eraldi, ent annab järgmisele eelduse: motiiv liigub, toon püsib vaos, rõhk on valikul, millel on tagajärg.

Kärt Hellerma on eesti proosaautor ja ajakirjanik, kes on avaldanud jutukogusid, romaane ja esseistikat ning kirjutanud ka nooremale lugejale. Tema tekstides korduvad mälu, läheduse ja liikumise teemad; tegelane teeb valiku, keel mõõdab selle hinda ning vorm jääb kokkuhoidlikuks. Autor on töötanud kultuurikajastajana ja toimetajana; ta käsitleb inimest argises keskkonnas, kus väike nihestus paljastab laiema korra. Hellerma hoiab fookuse lihtsal tegevusliinil ja kasutab lühivormi võimalust jätta seletus lahti, lastes lugejal siduda pildi ise. „Mütside sõda ja teisi jutte” asub tema loomingu reas kohas, kus tähelepanu on üksikosal ja selle mõjul tervikule: ese juhatab stseeni, pilk määrab piiri, ning jutustus kannab muutuse nähtavaks.