Eesti Vabariigi loomine ning „ühtse ja jagamatu Venemaa“ lõpp

„Eesti Vabariigi loomine ning ‘ühtse ja jagamatu Venemaa’ lõpp” on Karsten Brüggemanni põhjalik uurimus, mis käsitleb Eesti iseseisvuse sündi Vene kodusõja ja laguneva impeeriumi taustal. Teos keskendub Petrogradi rindele aastatel 1918–1920, näidates, kuidas sündmused seal mõjutasid nii Eesti Vabadussõja kulgu kui ka Venemaa valgete ja punaste vastasseisu laiemalt. Raamat asetab Eesti riikluse tekke osaks suurest murrangust, kus senine „ühtne ja jagamatu Venemaa” lakkas olemast ning rahvusriigid said võimaluse esile tõusta.

Käsitluses tuuakse esile, et Eesti iseseisvumine ei olnud ainult kohalike jõudude saavutus, vaid toimus tihedas seoses rahvusvaheliste arengute, sõjaliste liiduvägede ja kodusõja jõujoontega. Brüggemann analüüsib erinevate osapoolte strateegiaid ja eesmärke – nii Eesti poliitikute kui ka Vene valgete ja punaste juhte –, näidates, kuidas nende omavaheline vastasseis ja kompromisside võimatus kujundasid piirkonna saatust. Teos ei piirdu üksnes poliitilise ja sõjalise ajaloo kirjeldamisega, vaid toob esile ka laiemad kultuurilised ja ideoloogilised küsimused, mis saatsid iseseisva riigi sündi.

Karsten Brüggemann on Saksamaalt pärit ajaloolane ja Tallinna Ülikooli professor, kes on uurinud põhjalikult Eesti, Venemaa ja Balti regiooni lähiajalugu. Tema teadustöö keskmes on olnud rahvusriikluse kujunemine, Vene impeeriumi lagunemine ja rahvusvahelised mõjusuhted 20. sajandi alguses. Brüggemanni käsitlused on hinnatud põhjalikkuse ja mitmekülgse allikakasutuse poolest, pakkudes uusi vaatenurki Eesti riikluse tekkimisele ja asetades selle laiemasse ajaloolisse konteksti.