Õige mehe koda

Karl Ristikivi romaan „Õige mehe koda“ jälgib peategelase Jakob Kadariku eluteed vaesest ja kohusetundlikust poisist jõuka, ent sisemiselt tühjaks jäänud mehena. Teos kujutab materiaalse tõusu kõrval järkjärgulist vaimset taandumist – väärtustest, põhimõtetest ja enesest. Jakob alustab oma teekonda tagasihoidliku kirstutegija pojana, töötades poesellina ning jõudes seejärel läbi abielu oma tööandja perre ja äriettevõttesse. Ta võtab omaks oma uue klassikuuluvuse normid, sobitudes neid kõhklusteta järgides ühiskondlike ootustega, kuid kaotab seejuures selle osa endast, mis kunagi suunas teda tõe ja sisemise õigluse poole.

Romaan liigub ajaliselt 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastate Eesti ühiskondliku tegelikkuseni. Muutuv aeg ei ava võimalusi üksnes isiklikuks edenemiseks, vaid ka väärtushinnangute hägustumiseks. Ristikivi näitab, kuidas majanduslik edu ei tähenda iseenesest isiklikku kasvu, vaid võib osutuda hoopis allakäigu väljundiks. Jakob Kadariku elukaar on ühtaegu üksikisiku portree kui ka peegeldus noore Eesti ühiskonna väärtushierarhiaist, kus sotsiaalne positsioon ja raha võivad hakata määrama inimese identiteeti rohkem kui tema enda tahe või tõekspidamised. Tõus lõpeb ummikusse jõudmisega – nii aineliselt kui moraalselt.

Karl Ristikivi alustas oma kirjanikuteed 1930. aastatel realistliku ühiskonnaromaani viljelemisega. „Õige mehe koda“, algselt ilmunud 1940. aastal pealkirja all „Võõras majas“, kuulub tema varasemasse loomingusse, enne hilisemaid ajaloolisi ja eksistentsialistlikke romaane. Selles teoses keskendub Ristikivi ühiskondliku tõusu ja isikliku allakäigu vahele jäävale pingeväljale, kujutades inimest, kes endale seatud eesmärke saavutades kaotab iseenda. Romaani taustaks on elulised detailid, psühholoogiline täpsus ja sotsiaalne realism, mis annavad sellele tugeva sideme oma aja tegelikkusega ning kinnitavad autori võimekust kujutada keerulisi arengulugusid ilma liigse pateetika või lihtsustamiseta.