Lohe hambad

“Lohe hambad” on leidliiku ülesehituse ja õnnestunud arendusega teos, otsekui kahe teineteist vastastikku täiendava romaani sulam ja niisugusena ootamatult terviklik, kompaktne. Teemade paralleelne vahelduv arendus on virtuooslik, seostused ja üleminekud toimuvad hea kunstilise vaistu ja kompositsioonitunnetusega. Lugeja tähelepanu hoitakse üha erk, sisemine pinge püsib ja võimendub mõlema sündmustikuplaani kõrvutisel jälgimisel. Kataloonlase triloogia, millest vahetult näeme üksnes väljavõttelisi üksikepisoode otsekui läbi pilvevahede pai vaid kauge mäe tiku tippe, jätab just sellisena eriti võimsa mulje. Piirjoonestuvad huvitavad, dramaatilised karakterid, otsekui mõnest klassikalisest tragöödiast pärinevad stseenid. Punktiirne ja laigutine esitus muudab loo põnevamakski, kuivõrd on jäänud seda rohkem ruumi lugeja kujutlusele. Lisaks kahe teema ja ajaplaani põimumisele sugeneb veel üks tasand - esseistlik, reflektiivne, kus kauget minevikku ja nüüdisaega läbivad ning ühendavad tungjooned saavad üldisema eluvaatelise mõtestuse. E.Nirk