Kõik, mis kunagi oli

„Kõik, mis kunagi oli” on Karl Ristikivi romaan, mis avab Eesti ühiskonna keerulise ja pingelise olukorra vahetult enne Teise maailmasõja puhkemist. Teos kujutab 1939. aasta suvel toimunud sündmusi erinevate ühiskonnakihtide perspektiivist, andes lugejale mitmehäälselt edasi tollase aja atmosfääri. Romaan ei keskendu ühele kindlale peategelasele, vaid loob tervikpildi läbi paljude tegelaste, keda ühendavad sugulus-, sõprus- ja tutvussidemed, ennekõike Tammikute ja Malmide perekonnad. Selline ülesehitus annab loole mitmekihilise mõõtme ning laseb näha, kuidas üks ja sama aeg mõjub erinevalt sõltuvalt inimese positsioonist ja saatusest.

Tegevuspaigad vahelduvad Tallinnast ja Tartust kuni väikese Põhja-Eesti pastoraadini, mille ümber koondub külakogukond. Ristikivi näitab oskuslikult, kuidas muutuste tuuled ja poliitilised pinged imbuvad igapäevaellu – mõnel juhul varjatud, mõnel juhul traagiliselt ilmse jõuna. Romaanis peegelduvad hirm ja ebakindlus, kuid ka inimeste igatsus stabiilsuse ja normaalsuse järele. Teos on oma laadilt sarnane Ristikivi Tallinna triloogiale („Õige mehe koda”, „Võõras majas”, „Rohtaed”), kuid siin on vähem esiplaanil üksikisiku sisekaemused ja enam tähelepanu pööratud ühiskondlikule taustale. Eesti olude ja saatuse kujutamine teeb romaanist omamoodi ajaloolise läbilõike, milles peegeldub terve rahva habras olukord enne murrangulisi sündmusi.

Karl Ristikivi (1912–1977) on eesti kirjandusklassik, kes jäi pagulusse Rootsi ning kelle looming käsitleb nii kodumaa-ainelisi teemasid kui ka laiemat euroopaliku kultuuriloo ja eksistentsiaalseid küsimusi. Tema realistlikumaid teoseid, nagu „Kõik, mis kunagi oli”, peetakse tihti vähem tuntuks võrreldes ajalooliste romaanidega, kuid need annavad olulise vaate Eesti ühiskonnale ja kultuurile vahetult enne iseseisvuse kaotust. Romaanile on lisatud ka kirjandusteadlane Toomas Liivi järelsõna, mis aitab teost paigutada Ristikivi loomingulisse ja ajaloolisse konteksti ning avada selle tähendusvälju sügavamalt.