Imede saar

Karl Ristikivi romaan „Imede saar“ viib lugeja keskaegsesse Allotria saareriiki – paika, mis peegeldab läbi fantaasia ja iroonia meie endi ühiskonda. See 1964. aastal paguluses kirjutatud teos on pahupidi-utoopia, milles idealistlikud unelmad põrkuvad inimloomuse ja võimuiha paratamatusega.

Peategelane Niccolo Casarman, kes esineb loo jutustajana, satub Allotriale kui uustulnuk ja vaatleja. Sealne ühiskond, mis näiliselt pakub küllust ja harmooniat, hakkab tema silme all lahti rulluma kui terav satiir kaasaegse Euroopa elulaadi, poliitika ja moraalinormide pihta. Ristikivi kujutab Allotria ühiskonda tehniliselt arenenuna, kuid moraalselt mandununa – selles peitubki romaani sügavam mõte.

„Imede saar“ on üks Ristikivi kõige mängulisemaid ja vaimukamaid teoseid. See pakub lisaks sisukale sotsiaalkriitikale ka elavat keelt, huumorit ja teravmeelset dialoogi. Samas on teose allhoovustes tajutav sügav mõtisklus inimese ideaaliotsingu, vabaduse tähenduse ja utoopiate habrasuse üle.

See on raamat lugejale, kes naudib kihilist kirjandust – teksti, kus satiir ja filosoofia käivad käsikäes, ja kus iga huumorivarjundi taga võib peituda tõsine küsimus inimühiskonna tuleviku kohta.