Herilasepesa. Huumorivalimik 1.-2. osa

Karl Pilvistu „Herilasepesa“ on kaheosaline huumorivalimik, mis koondab endas satiirilisi, anekdootlikke ja vaimukalt teravmeelseid kirjutisi, mille keskmes on eluolu Lõuna-Eestis, eelkõige Võru kandis. Tekstide algne ilmumiskoht oli ajaleht „Võru Teataja“, kus „Herilasepesa“ rubriik kujunes tuntuks kohaliku elu argipäeva läbi muigava, kuid tähelepaneliku pilgu käsitlejana. Pilvistu kirjutised puudutavad mitmesuguseid teemasid – poliitilisi muutusi, sotsiaalseid kombeid, ametnike ja asjameeste tegemisi ning ka inimeste omavahelisi suhteid, võttes sageli sihikule kohalikud absurdid, harjumuspärased mõttevead või veidrad olukorrad.

Valimik on üles ehitatud lühivormide koguna – mõned tekstid on teravalt ironiseerivad, teised südamlikumad, kuid kõigis on tunda autori head sõnatunnetust ja võimet üldistada igapäevaseid tähelepanekuid suurema pildi osaks. Pilvistu huumor ei ole üleolev ega pahatahtlik, vaid pigem olukorrakeskne ja inimlik – sageli juhib ta lugeja mõtted sellele, kui kummaline võib tunduda mõni täiesti tavaline sündmus, kui sellele vaadata kõrvalt, kergelt nihkes vaatenurgast. Keel on rahvalik, ent tabav, kohati lõunaeestiliselt vürtsitatud, mis annab tekstidele täiendava piirkondliku värvingu. Kaasatud on nii aktuaalseid juhtumeid kui ajatuid olukordi, mis mõjuvad äratuntavalt ka tänapäeval.

Karl Pilvistu oli kohaliku ajakirjanduse kaudu tuntud eelkõige oma huumorikülgede ja pilalugude poolest, mille kaudu ta andis omapärase hääle Võru kandi inimestele ja sündmustele. Tema „Herilasepesa“ ei olnud pelgalt meelelahutus, vaid ka kogukondlik peegel, mis aitas lugejal naerda nii enda kui ümbritseva maailma üle. 1990. aastate alguses, mil ühiskond oli suures muutumises ja harjumuspärane kord lagunemas, pakkusid sellised vaimukad ja kodulähedased tekstid toeks ja äratundmiseks olulist tuge. Pilvistu stiil ja maailmavaade jäävad alles kui näide sellest, kuidas huumori kaudu saab rääkida elu tõsisemast poolest ilma tõsidust kaotamata.