Kas võit või surm 2. osa. Mälestusi võitluspäevilt isamaa eest

Karl Partsi mälestusteraamatu „Kas võit või surm” teine osa jätkab detailset ja isiklikku ülevaadet Eesti Vabadussõja sündmustest, keskendudes peamiselt relvategevusele ja strateegilistele otsustele, milles autor ise võtmerolli mängis. Raamat haarab ajaperioodi, mil Eesti noor riik oli silmitsi mitme rindega ning pidanud tõestama oma elujõulisust nii lahinguväljal kui poliitiliselt. Parts käsitleb oma meenutustes otsustavaid operatsioone, käsuliine, väejuhtide koostööd ja vaidlusi, aga ka rindesõduri argipäeva – külma, nälga, hirmu ja väsimust. Ta teeb seda põhjalikult, ent konkreetse sõjalise selgusega, jäädes truuks sõjamehe vaatele ajaloole.

Lisaks militaarsetele kirjeldustele annab autor aimu ka toonase aja vaimsest ja moraalsest õhkkonnast. Teoses kajastub usk Eesti iseseisvuse ideesse, kuid mitte idealiseeritud kujul. Parts ei varja sisemisi pingeid, valesid otsuseid ega tagasilööke. Ta kirjeldab ka suhet tsiviilelanikkonnaga, tagalatööd ja juhtide isiklikke omadusi, mis määrasid lahingute kulgu sama palju kui relvastus. Teine osa on jätkuseos, kuid suudab ka iseseisvana edasi anda mälestuste keskset sõnumit: võitlus vabaduse eest nõuab kõike – otsustavust, ohvreid ja püsivust, isegi siis, kui lootus tundub ähmane.

Kindral Karl Parts (1886–1941) oli üks Eesti Vabadussõja silmapaistvamaid väepealikke, kes juhtis edukalt soomusrongide operatsioone ning mängis olulist rolli relvastatud vastupanus. Tema mälestused on kirjutatud hiljem, eksiilis olles, kui Eestit olid tabanud uued okupatsioonid. Seetõttu kannab tekst lisaks ajaloolisele täpsusele ka sügavat isiklikku traagikat ja üleskutset mäletamisele. „Kas võit või surm” ei ole ainult sõjamälestus, vaid ka dokument selle kohta, kuidas vabadus sünnib, säilib ja võib taas kaduda – ning miks seda ei tohi unustada.