Kadriorg. Minevik ja tänapäev

Raamat „Kadriorg. Minevik ja tänapäev“ pakub põhjaliku ja ajastutundliku ülevaate Kadrioru kui Tallinna ühe tähtsaima ajaloolise piirkonna kujunemisest ja arengust. Karl Müürisepp ja Gustav Vilbaste käsitlevad Kadrioru tekkelugu alates 18. sajandist, kui Peeter I lasi rajada sinna suveresidentsi koos barokse paleega, millest kujunes hiljem kogu piirkonna kese. Teos avab selle ümbruskonna arhitektuurilise ja haljastusliku kujunemise loo, jälgides samas, kuidas palee, park ja ümbritsev asustus on ajas muutunud. Erilist tähelepanu pööratakse Kadrioru lossi ja pargi rollile Eesti kultuuriloos, sealhulgas selle kasutusele erinevatel ajajärkudel – nii tsaariajal kui ka hiljem Eesti Vabariigi ja Nõukogude perioodil.

Lisaks ajaloolisele arengule käsitletakse raamatus Kadrioru tänapäevast (1960. aastate) funktsiooni kui puhke- ja kultuuripiirkonda. Kirjeldatakse pargi kujundusprintsiipe, paviljone, alleesid ning looduse ja arhitektuuri sümbioosi. Gustav Vilbaste, tuntud loodusemees ja botaanik, toob esile Kadrioru pargi taimestiku eripärad, haruldased liigid ja haljastuse mitmekesisuse. Raamat on varustatud fotode ja illustratsioonidega, mis annavad lisaväärtuse ja aitavad lugejal paremini mõista Kadrioru ruumilist ja visuaalset arengut. Teos on kirjutatud selges ja informatiivses laadis, sobides nii ajaloohuvilisele kui ka linnaehituse ja looduskeskkonna huvilisele.

Karl Müürisepp (1900–1982) oli ajaloolane ja muinsuskaitselane, kelle huviorbiidis oli eelkõige Tallinna ja Harjumaa ajalugu. Gustav Vilbaste (1885–1967) oli Eesti silmapaistev botaanik ja looduskaitsja, kelle panus Eesti taimede ja parkide uurimisse oli märkimisväärne. Nende koostöös valminud „Kadriorg. Minevik ja tänapäev“ ühendab ajaloolise vaate ja loodusteadusliku lähenemise, luues tasakaalustatud käsitluse, mis jääb oluliseks allikaks Kadrioru ajaloo uurijatele ka tänapäeval. Raamat kajastab 20. sajandi keskpaiga hoiakuid kultuuripärandi suhtes ning on samas väärtuslik pilguheit linnaosa kujunemisele läbi sajandite.