Kaasaja muusikast

„Kaasaja muusikast” on Karl Leichteri 1970. aastal ilmunud käsitlus, mille avaldas Eesti Raamat. Teos annab ülevaate 20. sajandi muusika arengutest, rõhutades uute ideede ja väljendusvahendite otsinguid. Raamat ei sea eesmärgiks põhjalikku ajaloolist ega teoreetilist vaadet, vaid püüab tutvustada muusika arengut laiemas, protsessikeskses plaanis. Autor suunab tähelepanu sellele, kuidas heliloojad on katsetanud nii traditsiooniliste kui ka ebaharilike väljendusvahenditega, tuues loomingusse kõik kuuldavad helid ja mürad, mis avardavad muusika piire.

Eriline rõhk on pandud muusika väljenduselementide analüüsile. Leichter selgitab, kuidas erinevate vahendite ja võtete abil luuakse kunstiline tervik, millised küsimused ja probleemid on seotud kaasaegse muusika esteetilise väärtuse hindamisega ning kuidas heliloojad ise oma loomingulisi otsinguid põhjendavad. Raamatusse on lisatud mitmeid noodinäiteid, mis annavad lugejale võimaluse nähtut ja kuuldut analüüsida ning kaasa mõelda. Kuigi teos on kirjutatud 20. sajandi teise poole muusika kontekstis, avab see üldisemaid seaduspärasusi muusikaloomingu arengust ja selle vastuvõtust.

Karl Leichter (1902–1987) oli eesti muusikateadlane, kriitik ja pedagoog. Ta õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat ning täiendas end muusikateaduse alal Saksamaal. Leichter töötas pikka aega Eesti Riiklikus Konservatooriumis õppejõuna, olles üks olulisemaid eesti muusikateadlasi, kelle huviorbiiti kuulusid nii rahvamuusika, muusikateooria kui ka heliloomingu esteetilised probleemid. Tema sulest on ilmunud mitmeid muusikateaduslikke uurimusi, artikleid ja õpikuid. Leichteri tööd on mõjutanud mitme põlvkonna eesti muusikuid ja muusikateadlasi, aidates kujundada arusaama nii muusika ajaloost kui ka kaasaegse muusika suundumustest. „Kaasaja muusikast” sobitub tema loomingu hulka kui katse mõtestada 20. sajandi muusika keerukaid arenguid ja nende esteetilist tähendust.