Mööda Pihkvamaad

Karl Laigna teos „Mööda Pihkvamaad” on dokumentaalne reisikirjeldus, mis kaardistab Pihkva piirkonna ajaloolise, kultuurilise ja geograafilise mitmekesisuse. Autor võtab ette rännaku piirkonda, mis on sajandite vältel olnud sõlmpunktiks vene ja eesti kultuuriruumi vahel, ning loob sellest ajalooteadlikult ja empaatiaga kirjutatud ülevaate. Raamat viib lugeja läbi linnade ja külade, kindluste ja kloostrite, pakkudes samal ajal teadmisi nii kaugemast minevikust kui ka 20. sajandi lõpuolukorrast. Laigna ei keskendu üksnes monumentidele või suurtele sündmustele, vaid toob tähelepanu keskmesse ka kohalike inimeste elu ning paiga meeleolu, tehes seda väljapeetud ja rahulikus toonis.

Teose struktuur järgib ränduri liikumist mööda ajaloolisi radu: peatutakse Petseris, Izborskis, Pihkva linnas ja teistes tähtsates punktides, mis on seotud nii vana vene riikluse kujunemise kui ka Eesti ajalooga. Erilise tähelepanu all on kultuuriloolised seosed ja mälupaigad, mis ühendavad piirkonda Eestiga – Petseri klooster, vanausuliste asumid, eesti kogukonna jäljed. Laigna kirjeldused on külluslikud, ent mitte ülevaatlikud; tema keeles on austust mineviku ja kohalike inimeste vastu. Tugev on ka loodusvaatluste kiht – jõed, metsad, järved ja külad moodustavad tausta, millel inimtegevus ajaloos on lahti rullunud. Lugejale antakse võimalus kogeda maastiku ja kultuuri ühtsust just sellisena, nagu see oli tajutav retke ajal.

Karl Laigna oli tuntud reisikirjanik ja publitsist, kelle looming keskendus sageli piirialadele ning nende kaudu nähtavale kultuurilisele mitmehäälsusele. Tema stiili iseloomustab täpne ja põhjalik käsitlus, samuti oskus teha suuri üldistusi läbi väikeste detailide. „Mööda Pihkvamaad” on hea näide tema võimest ühendada reisikogemus ajaloo- ja kultuuriteadliku vaatega, mis kutsub lugejat kaasa mõtlema identiteedi, ruumi ja mälestuse teemadel. Teosel on tänapäevalgi väärtus – see dokumenteerib maailma, mis suurel määral on muutunud, ent mille jäljed püsivad nii maastikus kui mälus.