Eesti Haridusliit 1924-1940

Karl Laane teos „Eesti Haridusliit 1924–1940. Mõteldes Eestimaa tuhandetele isetegevuslastele“ on põhjalik uurimus organisatsioonist, mis mängis olulist rolli rahvavalgustuse ja hariduse edendamisel Eestis. Autor alustab raamatus eelarengutest, kirjeldades ideid ja liikumisi, mis sillutasid teed Haridusliidu asutamisele. Seejärel käsitletakse organisatsiooni rajamist, ülesehitust ja sihiseadmisi, tuues välja, millised eesmärgid seati rahvahariduse ja kultuurilise enesetäienduse arendamiseks. Raamat on ühtaegu ajalooline dokument ja tunnustus sadadele inimestele, kes panustasid vabaharidusse ja rahvuslikku eneseteadvusse kahe maailmasõja vahelisel ajal.

Suur osa teosest on pühendatud Haridusliidu tegevusvaldkondadele. Eraldi käsitletakse rahvaülikoolide ja õpiringide tööd, mille kaudu toodi teadmisi nii linnadesse kui ka maakohtadesse. Lisaks pööratakse tähelepanu maateatrile ja teistele isetegevuslikele kultuurivormidele, mis aitasid kaasa kogukondade sidususele ja loovuse arengule. Autor rõhutab nii elava sõna kui ka trükisõna tähtsust hariduse levitamisel, selgitades, kuidas raamatute, ajakirjade ja ettekannete kaudu kasvatati rahva teadlikkust. Näited seltside tegevusest toovad esile mitmekesise ja elava pildi Eesti vaimsest ja kultuurilisest elust 1920.–1930. aastatel.

Karl Laane on oma uurimuses sidunud faktilise täpsuse ja isikliku pühendumuse. Ta pöörab tähelepanu isetegevuse kandjatele – tuhandetele vabatahtlikele, kelle töö kujundas olulisel määral Eesti haridus- ja kultuuripilti. Raamat sisaldab ka lisasid, mis pakuvad dokumentaalset materjali Haridusliidu tegevuse kohta. „Eesti Haridusliit 1924–1940“ on väärtuslik lugemisvara kõigile, kes tunnevad huvi Eesti haridus- ja kultuuriloo vastu, andes tunnistust ajastust, mil isetegevus ja rahvavalgustus olid ühiskonna vaimse arengu lahutamatud tugisambad.