Saaremaa Stonehenge

Karl Kello teos „Saaremaa Stonehenge“ keskendub Salme külast leitud muinaslaevmatusele, mida autor käsitleb kui Eesti arheoloogia üht erakordseimat leidu. Raamatu keskmes on 2008. aastal Saaremaal päevavalgele tulnud kahe laevmatuspaiga avastamine, mis tõi kaasa rahvusvahelist tähelepanu ja uusi tõlgendusi Läänemere piirkonna viikingiaegsest ajaloost. Kello läheneb materjalile populaarteaduslikus vormis, sidudes arheoloogilised faktid, teadlaste seisukohad ja kultuuriloolised paralleelid omavahel jutustavasse tervikusse. Nimekujund „Stonehenge“ viitab samaväärsele murrangulisusele ja tähenduslikkusele Eesti kontekstis.

Teoses käsitletakse, kes olid Salme laevadesse maetud mehed, kust nad pärinesid ja milline võis olla nende roll tolleaegses ühiskonnas. Autor tutvustab uurimistöö käiku, muinasesemete tähendust ja luustike analüüsi tulemusi, tuues sisse ka mõttelisi seoseid skandinaavia kultuuri ja eelviikingiaegse maailma vahel. Lisaks teaduslikele vaatenurkadele lisab Kello arutlusi ja hüpoteese, mis laienevad sümbolismi, usundiloo ja rahvusliku identiteedi teemadele. Ta tõstatab küsimusi ajaloo tõlgendamisest ja arheoloogilise narratiivi loomise põhimõtetest, hoides teose lugejalähedase ja kaasava.

Karl Kello on eesti ajakirjanik, kirjanik ja esseist, kelle looming tihtipeale tegeleb identiteedi, kultuuri ja ühiskondlike nähtuste tähendusväljaga. Tema stiil ühendab esseistlikku mõtlemist ja dokumentaalset lähenemist, kus faktid ja ideed sulanduvad laiemasse arutellu. „Saaremaa Stonehenge“ on selle käekirja ilmne näide: raamat ei ole ainult arheoloogiline ülevaade, vaid ka mõtisklus mälu, ajaloo ja tähenduse üle. Kello käsitlus pakub huvi nii ajaloohuvilisele kui ka laiemale lugejaskonnale, kes otsib arutlevat ja sidusat pilku Eesti muistse mineviku suunas.