Urmas ja Merike

"Urmas ja Merike" annab ereda ja tõepärase sissevaate Muinas-Eesti ühiskonda. Tegevus, mida raamib armastusromaanile iseloomulik suhetepinge, toimub autori määratluse järgi aasta 1000 ümber, kajastatud on konkreetsed ajaloolised suursündmused tollal, nagu Tartu linnuse langemine venelastele aastal 1030 - millest Tartu linn tänaseni oma vanusearvestust peab. Romaaniga avaneb meie ees Muinas-Eesti elu-olu oma mitmepalgelisuses ja täiuses: võimu- ja perekonnasuhted, samuti poliitilised ja sõjalised võitlused. Näeme, kuidas valiti vanemaid, kuidas peeti kärajaid, killakohut, maapäeva, milline on veretasu, millised olid suhted perekonnas jne. Lugeja ees ei tegutse mitte "ajaloolised marionetid, vaid reaalselt kujutatud inimesed oma vooruste ja puudustega, kahtluste ja kõhklustega" (Ülo Tedre). Nagu meiegi. K. A. Hindrey (1875-1947) ise sai juba eluajal legendiks, paistes silma härrasmehelike ekstravagantsustega. Koloriitse eesti suurkirjaniku Karl August Hindrey "Urmas ja Merike" on kriitikute hinnangul autori parimaid ja ka hinnatumaid romaane. Romaan pälvis 1937. aastal Konstantin Pätsilt riigivanema auhinna.