Sündmusteta suvi

Sündmusteta suves minategelane, endine ajakirjanik ja nüüdne kirjanik, karakteriseerib sündmusi ootama jäämata vahenditult kõigepealt iseennast ja asub siis järjekorras nende sõprade otsesele iseloomustamisele, keda ta ootab saabuvat samasse suvituskohta, kuhu ta ennakult on jõudnud ise. Nii karakteriseeritakse notar Taari, vana head tüüpi joviaalset rahvameest ja poliitikategelast, kes ei võida inimesi mitte peene kultuuri ja kommetega, vaid elurõõmu ning anekdootidega, ja kes võrdse kodususega liigub nii oma hiigelsuure lastepere kui ka ministrite keskel. Samal kombel jõuab autor järjekorras kinnistusjaoskonna ametniku ja luuletaja Leebiku juurde, kes on mõõdukas ja tagasihoidlik igas asjas, kes nii nagu Taargi oma karjääri algul on olnud kirjutajaks mõisas või vallakohtus, siis aga oma püüdlikkusega välja on jõudnud ühiskondliku elujärjestuse kõrgemaile astmeile.