Piripilli-Liisu

Karl August Hindrey värsslugu „Piripilli-Liisu“ räägib väikesest tüdrukust Liisust, kes kipub iga pisiasja pärast nutma. Olgu selleks palli maha kukkumine või kärbes kohvitassi äärel – kõik sellised hetked lõpevad tema jaoks valju ulguga. Nii hakkavadki teised teda hüüdma Piripilli-Liisuks, mis aga teeb tüdruku veelgi õnnetumaks. Lugu on kirjutatud trükitähtedega, mistõttu sobib see hästi ka algajale lugejale, kes saab värssides esitatud teksti abil harjutada lugemist ja samal ajal osa võtta naljakatest juhtumistest.

Teose põhjaloomus on õpetlik ja mänguline. Hindrey liialdab nutuhoogudega, et tuua esile, kuidas pidev halamine ei lahenda probleeme, vaid tekitab hoopis uusi. Samal ajal pakub lugu ka meelelahutust, sest värsside hoogne rütm ja liialdatud kujundid teevad lugemise lõbusaks. Lapsed leiavad Liisu käitumises äratundmist, kuid saavad samas ka mõista, et nutu asemel tasub vahel proovida julgust ja kannatlikkust. Raamat pakub võimalust arutleda lapse ja vanema vahel, miks inimesed vahel pisaratesse puhkedes liialdavad ja kuidas raskustega teisiti toime tulla.

Karl August Hindrey (1875–1947) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja karikaturist, keda peetakse üheks esimeseks kutseliseks karikaturistiks Eestis. Ta kirjutas mitmeid lasteraamatuid, mille seas on tuntud näiteks „Lastejutud“ ja „Jutud Lindast ja Leelist“. Tema loomingule on iseloomulik huumor, teravmeelsus ja oskus siduda õpetlik sisu mängulise vormiga. „Piripilli-Liisu“ on hea näide Hindrey oskusest panna väike lugeja naerma ja samal ajal mõtlema, andes talle elutarkuse, mis on edasi antud lihtsas ja lustlikus värsivormis.