Ja oli kunagi keegi ...

Karl August Hindrey teos „Ja oli kunagi keegi ...“ on mälestusteraamat, milles autor vaatleb möödunud ajastuid läbi isiklike kogemuste ja tähelepanekute. Tekst koondab killukesi kultuuri- ja ühiskonnaelust, kirjanduslikest kohtumistest ning ajaloolistest hetkedest, mis on seotud nii autori kui tema kaasaegsete elukäikudega. Mälestused ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusse, kajastades muutuvaid olusid, ideid ja inimesi, kes mõjutasid Eesti vaimuelu.

Raamat ei järgi kindlat kronoloogilist ülesehitust, vaid liigub vabalt teemade ja isikute vahel. Autor toob esile nii tuntud kultuuritegelasi kui ka vähem tuntud isiksusi, kelle kaudu avaneb laiem ajastu taust. Hääletoon on vaoshoitud, kohati irooniaga põimitud, kuid üldiselt tähelepanelik ja vaatlev. Hindrey keskendub inimesele ajas, tema valikutele, hoiakutele ja argistele seikadele, mis kokku moodustavad isikliku, kuid samas kultuuriloolise pildi. Teos sobitub autobiograafilise kirjanduse ja ajastumälestuste vahele, pakkudes lugejale võimalust osa saada ühe ajastu inimeste käekäigust ja mõttemaailmast.