Aovalged aknad

„Aovalged aknad“ (1995, Tpu ja 9985902211) on Karl August Hindrey teos, mis mängib sügavalt mõttega vabadusest olla iseenda kujul nähtav ja hinnatud. Peategelane või keskne idee siin — aristokratism — ei sisalda pelgalt välise kombekuse kujutamist ega laitmatult korras kulisside hoidmist, vaid on pigem intellektuaalne ja moraalne kasvatus. True aristokratism seisneb mõtlemisviisis: selles, et austada teisi inimesi ja võimaldada neil olla nemad ise, ilma surveta kohaneda väliste normidega. Teos jutustab ajastusest, mil poolsajandi pikkusest isiksuse allasurumisest üle hingates hakati taas väärtustama individuaalsust, ja Hindrey tõuseb just sellise identiteedi taasavastamiseeliikumises oluliseks hääleks.

Hindreyt on sageli nimetatud aristokraadiks, kuid romaan näitab, et see ei tähenda ainult väljaspidiseid kombeid või päritoluliini. Aristokratism on sisemine kavatsus ja kasvatus — tolerantsus, mis lubab indiviidil väljendada oma tõelist mina piirides, mis ei riku teiste inimeste õigusi ega väärikust. Selline filosoofiline lähenemine viitab sellele, et ühiskond ei peaks hindama inimest vaid tema ametikoha, tausta või pealispinna järgi, vaid eelkõige tema mõtete, moraali ja eneseväljenduse kaudu.

„Aovalged aknad“ tuletab meile meelde, et isiksuse väärtus seisneb tema sisemistes väärtustes, mitte formaalsetes ettekirjutustes. Selle teema taustal kerkib esile ka küsimus haridusest ja ühiskonna kujunemisest: kuidas säilitada ja edendada seda tolerantsust, mis võtab inimesi vastu nende enda tõelises näos? Hindrey loob kirjasõnas niidi, mis ühendab rahvusliku hariduse tuleviku ja vabaduse olla mina ise — ning kutsub mõtlema, milline kogukond me oleme, kui hindame inimesi eelkõige selle läbi, mida nad on, mitte mille kaudu nad ennast väljendavad.